10 ajatut nippi, kuidas jagada häid juhtimisnõuandeid

Päris hea jutt, aga jäi justkui natuke liiga üldiseks. Näiteid ja praktilist poolt oleks võinud rohkem olla. Selliseid häid näpunäited, mida saaks kohe oma “tööriistakasti” lisada.

Just selline oli üks pealtkuuldud vastukaja ühelt juhtimisteemaliselt ürituselt. Tõepoolest, missugune juht ei tahaks oma juhtimisalaseid teadmisi täiendada ning kellele ei meeldiks kuulata üldteoreetilise targutamise asemel asjalikku praktikat. Paraku pole “kaasa huvigrupid ja loo selge visioon”-stiilis praktiliste nõuannetega sessamases praktikas just palju peale hakata.

Hea juhtimisnõu kipub nimelt üsna kergelt looma illusiooni, justkui oleks jagatavad soovitused universaalselt kehtivad igas situatsioonis. Hea juhtimisnõuandega (“just seda olen ma isegi mõelnud!” või “tõepoolest, kuidas ma varem selle peale ei tulnud!”) on ju nii kerge samastuda. Muidugi on olemas ka üsna universaalseid nõuandeid, aga need ongi pigem üldinimlikud kui kitsamalt juhtimisnõuanded.

Kui igas olukorras kehtivad universaalseid näpunäiteid oleks olemas, siis võib arvata, et need oleks inimkonna ajaloo vältel juba kirja pandud. Nagu me ei saa täpselt samasse jõkke kaks korda järjest astuda, tuleb ka juhtimisnõu enda jaoks ise kujundada. Probleemiks on siin see, et praktika-õppimise-lugemise-vestluste-kuulamise baasil juhtimistarkuse kujundamine kipub olema küllalt aeganõudev. Kuna inimene on loomu poolest aga mugav olend, siis haarataksegi valmispakendis universaallahenduste järgi. Kiusatus “kiirema otsetee” kasutamiseks on nii mõnusalt ahvatlev! Eriti, kui endal veel kogemust napib.

Ja polegi imestada, et näpunäited stiilis “Hea juhi 10 omadust”, “7 nõuannet paremaks arenguvestluseks“, “12 võimalust efektiivsust kasvatada”, “3 lihtsat nippi meeskonnatöö parandamiseks” lähevad nagu kuumad moosipirukad. Eeldusel, et kirjutatu-räägitu on hästi kokku pandud, valdab adressaati mõnus rahulolutunne, mille kaasproduktiks on illusioon, et näe, olengi juba natuke parem juht.

Kuidas jagada häid juhtimisnõuandeid?

Kui kellelgi on juhtumise tekkinud plaan saada senisest paremaks juhtimiseksperdiks, siis tasub meeles pidada mõnda kasulikku nippi, kuidas tagada oma juhtimisnõuannete veelgi suurem mõjujõud. Siin nad on: 10 ajatut nippi, kuidas rääkida nagu tõeline juhtimisekspert!

  1. Jaga üldinimlikke nõuandeid! Need puudutavad kõiki!
  2. Jaga nõuandeid, mis on igaühele vähemalt teoreetiliselt piisavalt lihtsad järgi teha. Selline low-hanging fruit peab looma illusiooni nõuande rakenduslikust kasust. NB! Oluline on jätta mainimata, et eraldivõetuna, tervikkonteksti arvestamata pole sellistest püüdlustest tulemuse saavutamiseks just suuremat kasu. Kõige parem on, kui sa seda ise ei teagi.
  3. Loo illusioon paremaks, efektiivsemaks, süsteemsemaks saamisest. Jälle oleks hea, kui sa ei puudutaks võimalikke kõrvalmõjusid, mis lubatud efekti mitmekordselt ära nullivad.
  4. Too illustreerivaks näiteks sisse mõni hetkel kuulsuse tipul oleva suurkorporatsiooni juhi näide. Pole absoluutselt oluline, kas ta juhtimisest midagi teab või mitte, oluline on kombinatsioon “edulugu+nimi”, sest see lisab nõuandele koheselt vajalikku autoriteeti. Kui sa ei tea ühtegi sellist, siis toksi otsimootorisse lihtsalt Jack Welch või Richard Branson. Pole kohati küll enam kuumimad nimed, aga auditoorium on neid nimesid mingis positiivses kontekstis juba kindlasti kuulnud ja saad oma usaldusväärsuse punktid raudselt kirja. Jah, Taavi, tee seda jälle ja teenid oma punktid!
  5. Mitte kunagi ei tee paha kasutada “vana indiaanlase” juhtumit. Nipp peitub samastamises: vana indiaanlane = tarkuse kehastus => järelikult räägib ekspert!
  6. Räägi lugusid ja too näiteid! Kellele ei meeldiks häid lugusid kuulata! Kuid NB! Ärikoolide klassikaga Kodaki ja Heroxi näidete näol tuleb isegi Eestis ettevaatlik olla!
  7. Paku paljude mõjuteguritega keerulistele asjadele lihtsaid ja üheseid seletusi. Näita põhjuse ja tagajärje seost selgena. Inimesed üldjuhul ei oota mitmete alternatiividega mõttekäike, pigem soovitakse, et keegi teine mõtlemise raske töö nende eest ära teeks.
  8. Kasuta tautoloogiat – väiteid, millega kõik nõustuda soovivad ja millele on võimatu vastu vaielda. Soovitus “Ära tee rohkem tööd, tee tööd targemini!” on universaalselt kasutuskõlblik – kõik on poolt ja pealegi “kasulik” ka – kes ei sooviks “vähem” tööd teha? Või siis “Oluline on täpselt teada, mida tahad teha!”. Natuke auditooriumispetsiifilisemad on sügavamõttelised sõnumid nagu “Süvene endasse ja oota tulemusi!”. Või “Igal asjal on põhjus!”. Kui tautoloogilist inspiratsiooni peaks puudu tulema, siis kamaluga häid vihjeid leiab horoskoopidest.
  9. Peida otsad vette! Näiteks soovitus “Hea strateegia vajab korralikku elluviimist!” töötab pea alati, sest kui asjad lähevad halvasti, siis mine võta kinni, kas põhjuseks oli vale strateegia, vilets elluviimine või hoopis mõlemad korraga. Aga see ei olegi oluline, sest sõltumata põhjusest tunneb adressaat ennast hästi, sest selline soovitus saadab endaga automaatselt välja tubli annuse heaolutunnet koos signaaliga, et strateegia on sul hea. Muide, kes meist poleks “hea strateeg”?
  10.  Paku lihtsaid ja ajatuid nõuandeid, mis on ammu kõigile tuttavad. Näiteks neli soovitust edukale firmale võiks kõlada järgmiselt: oma selget visiooni, tunne oma klienti, ole paindlik ja püüdle täiuslikkuse poole! Suure tõenäosusega jagatakse sama arvamust ning äratundmisrõõm muudab selliste soovituste jagaja lugeja/kuulaja silmis justkui iseenesest eksperdiks. Eelnevat võib sõnastada ka järgmiselt: paku tervet mõistust suure tarkuse pähe!

Täiendus: suhteliselt tõsine viga oli Ema Teresa väljajätmine soovitusnimekirjast. Ehk siis – kui tahad kuidagi oma hoolivust ja empaatiavõimet esile tõsta, siis mõni Ema Teresa näite sissepõimimine on kindel valik. Kõik heldivad hoobilt ega pööra jutu sisukusele (või selle puudumisele) enam mingit tähelepanu.

Täiendus 2: Nelson Mandela misiganes kontekstis on samuti väga lollikindel variant. Kasuta seda ja sa mõjud targana. Kui Mandela mingil põhjusel ei sobi, siis räägi pateetiliselt Mathama Gandhi elust.

_______________
Täiendav lugemine:

Phil Rosenzweig. The Halo Effect: How Managers Let Themselves Be Deceived
Matthew Stewart. The Management Myth: Why the Experts Keep Getting it Wrong

Samal teemal: Harvard Business Review kui juhtimise Vatikan

RSS 2.0 voog selle postituse kommentaaride jaoks. You can leave a response, or trackback from your own site.