Eduka firma paranoiline õhkkond

Amazon logo
Amazon on paljude mõõdupuude järgi äärmiselt edukas firma. Nad on radikaalselt muutnud paljude inimeste ostuharjumusi, see on ettevõtte, mis on jõudnud kõige kiiremini 100 miljardi dollari suuruse aastakäibeni ja juurutanud palju uuendusi. Kuid samaaegselt on Amazon kuulsust kogunud oma äärmiselt brutaalse juhtimiskultuuriga, mis pigistab inimestest välja viimase. 2015. aasta augustis avaldas The New York Times artikli sissevaatega Amazoni tööellu, intervjueerides rohkem kui 100 praegust ja endist Amazoni töötajat. Avanenud pildi järgi on vaevalt tegemist unistuste tööandjaga.

Kuidas tundub töötada kohas, kus 70 – 80 tunniseid töönädalaid peetakse sisuliselt kohustuslikuks (loomulikult ilma täiendava tasuta), kus töötajatel on pidevalt tunne, et nende töö pole kunagi liiga hästi tehtud ja kus inimesi koheldakse kergestiasendatava toorainena?

One key feature of Amazon’s management system is the Anytime Feedback Tool, a resource that allows employees send feedback on their colleagues to management. While the concept seems strong in theory, the tool has led to unintended consequences.

Amazoni juhtimises on tähtis osa pideva tagasisideme andmise süsteemil, mis võimaldab töötajatel igal ajal juhtidele jagada anonüümselt arvamusi oma kolleegide kohta. Kui mõne teooria põhjal võib see võimalus olla hea ja kasulik, on see kaasa toonud tagajärjed, mida võiski eeldada. Amazoni hirmust kubisev tööõhkkond on äärmiselt paranoiline ja tavalised on juhtumid, kus töötajad teevad mõnele kolleegile negatiivse tagasiside kaudu “kambaka” lihtsalt seetõttu, et säilitada iseenda töökoht.

Pole imestada, et enamik inimesi peab Amazonis vastu vaid mõne aasta. Rohkem kui 5-aastase Amazoni-staažiga inimeste arv piirdub vaid 15%-ga. Mõned tehnoloogiafirmad, näiteks Facebook, on asunud Amazonist pidevalt tööturule liikuva heatasemeliste spetsialistide voolu ära kasutama, avades Amazoni kodulinnas Seattle’is oma harukontorid.
Tekib küsimus, kuidas leiab Amazon endale jätkuvalt uusi töötajaid, kui on teada, mis olukord seal valitseb? Võib arvata, et siin on tegemist sarnase fenomeniga nagu Eesti parimate tööandjate valimisel, kus aastate viisi näeme tipus mitmeid suurettevõtteid, mille mitte just parim tööõhkkond on avalik saladus. Lihtsalt mõni firma on parem hüppelaud kui teine.

Et Amazon on jätnud negatiivse jälje paljude inimeste ellu, pole imestada, et USA sotsiaalmeedias leiab küllaga üleskutseid Amazoni boikoteerida. Amazoni praeguste ja endiste töötajate kirjeldused oma tööst Amazonis on tõepoolest väga nukker lugemisvara.

Meie õnn, et paljudel firmadel pole juhtimislollustega tegelemiseks lihtsalt piisavalt ressurssi.

Kuid kogu selle Amazoni loo juures on veel üks nüanss. Amazoni peakontor võib olla meist küll kaugel, kuid selle toksiline mõju võib kaude ulatuda ka meieni. Eestis leiab küllaga näiteid, kus püüdliku hurraaga võetakse üle mõnest USA suurfirmast kopeeritud juhtimispraktikad – mis, nagu mõne aja pärast selgub, reaalelus ei tööta päris välja reklaamitud kujul. Maatriksjuhtimine, töötajate kohustuslik hindamine ja talendijuhtimine on siin vaid mõned näited. Meie õnn, et paljudel firmadel pole imporditud juhtimislollustega tegelemiseks lihtsalt piisavalt ressurssi.

Kolumn ilmus ajakirja Director 2016. a. oktoobrinumbris.

RSS 2.0 voog selle postituse kommentaaride jaoks. You can leave a response, or trackback from your own site.