Archive for the ‘Ajakiri Director’ Category

Miks me siiski ei taha neid uuendusi?

Aastal 2007 ütles tollane Microsofti tegevjuht Steve Ballmer üsna otsekoheselt välja, mida ta arvab Apple’i plaanist uue telefoniga turul läbi lüüa. “Pole võimalustki, et iPhone mingit arvestatavat turuosa võidab!”. Ka paljud tehnikaeksperdid olid uue telefoni suhtes skeptilised. Ilma klaviatuurita? Ainult üks suur ekraan? Keskpärane kaamera? No kuulge – kes sellist telefoni peaks tahtma? Me teame, […]

Loe edasi »

See tühine 1 protsent

Aastal 2010 seisis Dave Brailsford raske ülesande ees. Seni polnud ükski Briti jalgrattur võitnud profiratturite kõige mainekamat mitmepäevasõitu Tour de France. Kuid Brailsfordilt, kes oli äsja nimetatud Suurbritannia jalgratturite profitiimi Team Sky juhiks, just nimelt selle eesmärgi saavutamist oodatigi. Pole vist väga keeruline arvata, et selline ülesanne tundub parajalt kaelamurdev igale värskele tiimijuhile. Jalgratta profimeeskonna […]

Loe edasi »

Loovusest ehk kastist välja tulek polegi nii kerge

Kuigi tänaseks on loovuse vajalikkus ettevõtete arendamisel üsna universaalselt aktsepteeritud ja sellest on saanud täieõiguslik teadusharu, on loovusest rääkimine ja selle uurimine siiski võrdlemisi uus asi. 1970-ndate esimeses pooles oli Ameerika psühholoog Joy Paul Guilford üks esimesi, kes hakkas loovust akadeemilisel tasemel uurima. Tema vist kõige kuulsamas uuringus paluti inimestel ühendada ruudukujuliselt paigutatud 9 punkti […]

Loe edasi »

Palju meil juhte vaja on?

Juhtimisguru Tom Petersi arvates on üheks oluliseks indikaatoriks, mille põhjal saab üsna adekvaatselt hinnata organisatsiooni toimivust, juhtide ja töötajate arvu suhe. Petersi hinnangul võiks hästitoimivas organisatsioonis eksisteerida üks juht iga 25 kuni 75 töötaja kohta. Veel paremates organisatsioonides on see suhe juba väiksem kui 1:100. Ja leidub ka organisatsioone, kus juhi positsioon traditsioonilises mõttes on […]

Loe edasi »

Kõige olulisem juhtimistööriist (mida ärikoolides ei õpetata)

Juhuse tahtel sattusin üle hulga aja ühel hetkel sirvima naisteajakirju. Ja mitte ühte, vaid suisa nelja. Arvatavasti on nende eesmärk kõmu ja kerge meelelahutus, aga kui pildid staarikese A ja staarikese B-ga klubis C kõrval jätta, siis naistekate sisu täitsa üllatas. Pole seni nimelt arugi saanud, et naistel võib olla sellisel hulgal probleeme. Nagu arvata […]

Loe edasi »

Laadungikultus

Kui II Maailmasõja jõudis kaugele Melaneesiasse, mõjutas sellel hetkel tehnoloogilises plaanis kõige arenenum sõda ka sealseid põlisrahvaid, kuid seda üsna iseäralikul moel. Nimelt oli sealse ühiskonna nurgakiviks “Suure Mehe” süsteem, kus inimese ühiskondlikku mõjukust koguti läbi kingituste tegemise. Sellises süsteemis oli formaalne hierarhia sisuliselt olematu ja inimese võimukust tajuti läbi selle, kui palju suudab ta […]

Loe edasi »

Juhtimismoodide viletsus ja hiilgus

Tasakaalus tulemuskaarti mäletate? Umbes 15 aastat tagasi teenis see juhtimistööriist Eestis päris korralikku tähelepanu, kuid aja jooksul on selle rakendajate esialgne õhin vaikselt kuhugi hajunud. Kas polnud tulemuskaardi mõõdikutesüsteem nii tasakaalus, kui selle metoodika väljatöötajad lubasid või mõnel muul põhjusel, igatahes internetitrende kajastava Google Trends andmetel erutab tasakaalus tulemuskaart aastast aastasse aina väiksemat hulka inimesi. […]

Loe edasi »

Kontoriromantika – natuke ohtlik, kuid ikkagi ahvatlev

Kas sul on kunagi töö juures tekkinud mõni romantiline suhe? Kui ei ole, siis oled sa vähemuses, sest rohkem kui pooled sinu kolleegidest on kontoriromanssi kogenud, väidab karjääri- ja tööuuringuid tegev Vault.com. Mõistusega võttes me ilmselt kahtlustame, et romantiline afäär ja töö võivad moodustada ohtliku kombinatsiooni, kuid see asjaolu meid veel ei peata. Vault.com uuringus […]

Loe edasi »

Teil lobisemise eest palka ei maksta? Aga võiks

Niisama lobisemist peetakse tihti kasutuks ajaraiskamiseks, eriti kui hiljuti on osaletud mõnel sellisel koolitusel, kus jagati õpetussõnu kadude ja raiskamise vähendamisest. Sest mis see lobisemine ju muud on, kui tegevus, mis tuleb tööaja arvelt ehk siis puhas raiskamine. Kuid võib osutuda, et reaalsuses on asjad üsna vastupidised. Seda, et suitsu- või kööginurgas kipub informatsioon paremini […]

Loe edasi »

Onu Heino

Onu Heino ei viska kunagi midagi niisama ära. Keegi ei tea ju ette, millal mõnda asja parasjagu vaja võib minna. Nii leiame me onu Heino eramaja kõrvalt 1980. a. olümpiamängude purjeregati ajast pärit lauavirna (Heino sugulane töötas sel ajal kolhoosi saekraatris) ja mõned samavanad ruberoidirullid, mille Heino vahetas tutvuste kaudu hangitud pruuni õlivärvi vastu. See […]

Loe edasi »

Kuhu kadus kirg?

Kuidagi on nii juhtunud, et olen viimasel ajal sattunud jälgima, kuidas räägivad oma avalikes sõnavõttudes äriettevõtete omanikud (olgu siis suurfirmast või alles alustavast ettevõttest) ja kuidas palgalised tegevjuhid. Loomulikult on üldistuste tegemine keeruline, sest alati leidub erandeid, kuid üldine foon näib justkui paigas olema. Omanikul tihti on, mida äri ja juhtimise kohta öelda. Tal on […]

Loe edasi »

Kas numbrid või inimesed?

Missugused juhid on paremad – kas need, kes on pigem tulemustele orienteeritud või hoopis need, kellel on hästiarenenud sotsiaalsed oskused? Just sellise küsimuse püstitas James Zenger, kui palus 60.000 töötajal hinnata, kumma profiiliga juhti peavad nad parimaks. Tulemustele orienteerituse all pidas Zenger silmas juhte, kes otsustamise juures lähtuvad eelkõige andmetest ja analüüsist, kellele meeldib püstitada […]

Loe edasi »

Olulist vahet pole

Juhtimisguru Tom Peters viskas hiljuti sotsiaalmeediaplatvormis Twitter õhku küsimuse, miks koosneb sisuliselt kogu juhtimiskirjandus kas suurkorporatsioonide põhjal kirjutatud raamatutest või siis eneseabiõpikutest? Kus on raamatud 2–50 töötajaga ettevõtetele, see tähendab organisatsioonidele, kus töötab meist enamik? Tõepoolest, kiirpilk raamatupoe riiulitele näib Petersi tähelepanekut toetavat – peamiselt Ameerika suurfirmade näidetele toetuvate äriraamatute kõrval leiame aina rohkem esoteerikat. […]

Loe edasi »

Meil on koolituseelarves natuke raha üle

Osakonnajuhataja kabinett. Osakonnajuhataja ja sekretär. J: “Aasta hakkab varsti lõppema ja vaatan, et meil on koolituse eelarves natuke raha üle.” S: “Nii?” J: “Ole hea ja orgunni mingi koolitus. Võiks midagi asjalikku olla.” S: “Hästi. Aga mis teemal?” J: “Ah, mine küsi Malle käest, tema teab neid koolituse asju kõige paremini. Küll ta midagi välja […]

Loe edasi »

Usalduse väärtusest ehk väärt investeerimisidee

Mis mõjutab inimese heaolutunnet kõige rohkem? Just sellele küsimusele on John Helliwell Briti Columbia Ülikoolist otsinud vastust juba rohkem kui 10 aastat. Nende aastate jooksul on ta läbi töötanud ligi 30000 USA-s ja Kanadas kogutud küsimustikku. Kogutud andmeid analüüsides on teadlane leidnud, et see polegi ei raha ega haridus, mis aitab kõige rohkem kaasta inimeste […]

Loe edasi »