Ühes hiljutises vestluses tõusis arutuse alla küsimus, kas palgatööd tegev inimene võiks ühtlasi toimida kui ettevõtja? Teisisõnu, jutt käis olukorrast, kus organisatsioon ei näe oma töötajaid mitte kui palgalisi käsutäitjaid, vaid kui ettevõtjaid, kellel on ise võimalus otsustada, missugune on parim viis, parim aeg ja parim meeskond mingi ülesandega hakkama saada. Arutelu juures oli huvitav [...]
Vaata videot Youtube’is. Selles videos seletab Bobby McFerrin World Science Festivali raames pentatoonilist skaalat. Kuid mida ütleb ta lõpetuseks? “Pole vahet, kus ma olen, iga publik mõistab seda”. Laiemalt käis jutt inimese aju tegevusest ja selle reaktsioonidest. Üllataval kombel ei tea me aga inimese aju ja muusika seostest (vähemalt akadeemilises mõistes) eriti palju. Ka aju [...]
Kas Sinu ettevõte võiks olla maailma parim töökoht, kus töö pole mitte kohustus, vaid puhas rõõm?! Kui idee sellisest töökohast tundub arutamis- ja teostamisväärt, siis just Sulle on mõeldud Juhtimislabor – uudses formaadis juhtimise mittekoolitus! Mis on Juhtimislabor? Juhtimislabor on kogenud juhtidele suunatud mittekoolitus – kahest kahepäevasest tsüklist koosnev üksteiselt õppimise üritus, kus keegi ei [...]
Eelmine postitus rääkis maailma ühest parimast orkestrist, millel puudub dirigent ja kus muusikat puudutavad otsused võetakse vastu konsensuse teel. Orkestri pikk tegutsemisiga näitab, et sellisel viisil saab asju organiseerida küll. Ometi ei võta selline mõtteviis äriorganisatsioonides kuidagi vedu. Õigem oleks küll öelda, et see pole absoluutselt teemakski. Ehk nagu Gary Hamel oma raamatus “The Future [...]
Enamikes orkestrites dirigent mitte ainult ei otsusta, millist muusikat mängitakse, vaid ka kuidas seda mängitakse. Dirigent kontrollib igat muusikut eraldi. Muusikute enda arvamustele ja soovitustele pole palju ruumi jäetud, nende nõu küsitakse harva ja veelgi harvem võetakse seda kuulda. Sarnaselt töötajatele, kes on sattunud autokraatse juhi alluvusse, oodatakse ka orkestrantidelt kõikide dirigendi suuniste vastuvaidlematut täitmist. [...]
Kui oled just välja tulnud enda meelest suurepärase värske ideega, aga kolleegid võtavad selle vastu nõutusega (“Kuule, tõsiselt mõtled seda või?”), siis tahaks paratamatult küsida: “Miks nad ometigi aru ei saa, kui hea see idee on?”. Selgub, et taolise küsimuse tekkel on selge põhjendus: meil pole nimelt aimugi, kuidas loov idee võiks välja näha ja [...]
Koosolekute asemel spontaansed mõttevahetused ja ajurünnakud. Põhiliselt iseendaga tegeleva bürokraatia asemel pidevalt tekkivad, arenevad, muutuvad võrgustikud. Pidev katsetamine, põrumine, katsetamine. Pidev õppimine. Pidev jagamine. Avatus ja läbipaistvus. Autoriteet pole ametikohapõhine, vaid tuleb välja teenida. Kõikide ideed on võrdselt olulised. Mõnu edasiliikumisest. Mängulisus. Fun. Sisemine sund. Vabatahtlikkus. Kirglikkus. Ootamatused kui norm. Efektiivsuse asemel innovatiivsus. Aga miks [...]
Harvard Business Schooli professor Teresa Amabile ja arengupsühholoog Steven Kramer uurisid pealtnäha lihtsat, ent ülimalt olulist asja: millal on töötajad töö juures kõige rohkem motiveeritud ja pühendunud? Uurimiseks valiti üsna aja- ja töömahukas viis – 238 inimest seitsmest ettevõttest vastasid iga päev küsimustikule ja saatsid uurijatele päevikukandeid kirjeldustega oma päevast. Kokku töötati uuringu käigus läbi [...]
Meenutuseks: septembris 2008 nägi The Economisti esikaas välja selline: Arvestades ajakirja pidevat ja hämmastavalt sarkastilist leidlikkust esikaane kujundamisel, pole muud, kui oodata, kunas maailma majanduslikud sündmused hakkavad andma inspiratsiooni veelgi värvikamatele tekstidele. Ilmselt ei tule meil väga kaua oodata. Pealegi, 2008 tundub kolm aastat hiljem nii kauge, nii kauge.
