Archive for the ‘Ideed’ Category

Meil on paremad viisid tööd organiseerida

Eelmine postitus rääkis maailma ühest parimast orkestrist, millel puudub dirigent ja kus muusikat puudutavad otsused võetakse vastu konsensuse teel. Orkestri pikk tegutsemisiga näitab, et sellisel viisil saab asju organiseerida küll. Ometi ei võta selline mõtteviis äriorganisatsioonides kuidagi vedu. Õigem oleks küll öelda, et see pole absoluutselt teemakski. Ehk nagu Gary Hamel oma raamatus “The Future […]

Loe edasi »

Suurepärase tulemuse saavutamine ilma juhita

Enamikes orkestrites dirigent mitte ainult ei otsusta, millist muusikat mängitakse, vaid ka kuidas seda mängitakse. Dirigent kontrollib igat muusikut eraldi. Muusikute enda arvamustele ja soovitustele pole palju ruumi jäetud, nende nõu küsitakse harva ja veelgi harvem võetakse seda kuulda. Sarnaselt töötajatele, kes on sattunud autokraatse juhi alluvusse, oodatakse ka orkestrantidelt kõikide dirigendi suuniste vastuvaidlematut täitmist. […]

Loe edasi »

Lolliks oled läinud või?

Kui oled just välja tulnud enda meelest suurepärase värske ideega, aga kolleegid võtavad selle vastu nõutusega (“Kuule, tõsiselt mõtled seda või?”), siis tahaks paratamatult küsida: “Miks nad ometigi aru ei saa, kui hea see idee on?”. Selgub, et taolise küsimuse tekkel on selge põhjendus: meil pole nimelt aimugi, kuidas loov idee võiks välja näha ja […]

Loe edasi »

Kaks erinevat maailma

Koosolekute asemel spontaansed mõttevahetused ja ajurünnakud. Põhiliselt iseendaga tegeleva bürokraatia asemel pidevalt tekkivad, arenevad, muutuvad võrgustikud. Pidev katsetamine, põrumine, katsetamine. Pidev õppimine. Pidev jagamine. Avatus ja läbipaistvus. Autoriteet pole ametikohapõhine, vaid tuleb välja teenida. Kõikide ideed on võrdselt olulised. Mõnu edasiliikumisest. Mängulisus. Fun. Sisemine sund. Vabatahtlikkus. Kirglikkus. Ootamatused kui norm. Efektiivsuse asemel innovatiivsus. Aga miks […]

Loe edasi »

Juhtidel pole aimugi, mis töötajaid motiveerib

Harvard Business Schooli professor Teresa Amabile ja arengupsühholoog Steven Kramer uurisid pealtnäha lihtsat, ent ülimalt olulist asja: millal on töötajad töö juures kõige rohkem motiveeritud ja pühendunud? Uurimiseks valiti üsna aja- ja töömahukas viis – 238 inimest seitsmest ettevõttest vastasid iga päev küsimustikule ja saatsid uurijatele päevikukandeid kirjeldustega oma päevast. Kokku töötati uuringu käigus läbi […]

Loe edasi »

Inspiratsiooni järgmiseks vaatuseks

Meenutuseks: septembris 2008 nägi The Economisti esikaas välja selline: Arvestades ajakirja pidevat ja hämmastavalt sarkastilist leidlikkust esikaane kujundamisel, pole muud, kui oodata, kunas maailma majanduslikud sündmused hakkavad andma inspiratsiooni veelgi värvikamatele tekstidele. Ilmselt ei tule meil väga kaua oodata. Pealegi, 2008 tundub kolm aastat hiljem nii kauge, nii kauge.

Loe edasi »

Talendikõrb või sundkuivendamine?

Lugedes Arengufondi blogist arvamuslugu Talendikõrb kesk rahvaküllust, tekkisid paratamatult mõned mõtted. Et teema on põhiosas kokku kirjutatud selliste maailmakuulsate konsultatsioonifirmade, nagu Boston Consulting Group ja McKinsey, andmetele toetudes, siis nende arvamusi analüüsikski. Lugu talentidest algab selgelt hoiatavas toonis: Varem, kui me oodatagi oskame, on käes sedavõrd suur talentide nappus, et lahendamata jättes pidurdab see majanduskasvu […]

Loe edasi »

Milleeniumipõlvkond ja nende juhid

DeVry University juures asuv Career Advisory Board, mis uurib tööjõuturul asetleidvaid trende, on kokku pannud uuringu milleeniumipõlvkonna (sündinud 1980-1995) karjäärivõimalustest ja -ootustest viimase majanduskriisi valguses. Uuringu üksikasju pole vast mõtet ületähtsustada, aga trende näitab see päris hästi. Selgub, et noorte ootused on vähemasti lombi taga muutunud tunduvalt realistlikumaks, kuid nende juhid selgelt alahindavad töö oluliste […]

Loe edasi »

Kui töö oleks mäng

Saul Kaplanilt HBR-is väga hea postitus If All of Work Were Gamified. Kaplan käib välja idee, et kui kellelgi on vaja teha ettevõttes suuremat sorti muutusi, siis tuleb need pöörata mänguliseks. Mäng on ju teatavasti vabatahtlik ja kõike, mida tehakse vabatahtlikult, tehakse hea meelega. Tore, aga siit probleemid algavadki. Viimase aja parimaid tsitaate selle kohta, […]

Loe edasi »

Kuidas levitada sõnumit?

Kutsu 50 taksojuhti TEDx konverentsile!

Loe edasi »

Missugust tööd soovivad milleeniumilapsed?

USA vabakutseliste töötajate töövahenduse võrgukeskkond Elance tutvustas hiljuti uuringut The Millennial Survey: New Attitudes Towards Finding Jobs and Working in Today’s Market, kus võeti vaatluse alla milleeniumipõlvkonna (sündinud peale 1981. aastat – tuntud ka kui Generation Y) vaated tööle ja karjäärile. Uuringu üks intrigeerivamaid tulemusi oli noorte vastajate valdavalt positiivne suhtumine vabakutselisse tööse kui teadlikusse […]

Loe edasi »

Lugude rääkimine kahel erineval moel

Osalesin seekord esimest korda TEDxTallinn konverentsil. Otsus minna ei sündinudki nii kergelt, sest küsisin endalt, MIKS ma sinna lähen? Ma ei arvanud (ega arva ka nüüd), et TED toimiks minu jaoks targemaks saamise kohana. Seetõttu mõtlesin enda jaoks välja hoopis teistsuguse eesmärgi – sõnumite asemel läksin kuulama hoopis seda, KUIDAS kõnelejad oma sõnumit edastavad. Tagantjärgi […]

Loe edasi »

Lugu Nokiast ehk nii nad tapsidki meie Ferdinandi

Kardetavasti ei kanna minu järgmine telefon enam Nokia firmamärki. Ma olen lihtsalt väsinud sellest, et lihtsaimagi funktsiooni ülesleidmine Nokia menüüst on nii paganama ebaloogiline ja aeganõudev. Ma enam ei üritagi aru saada Nokia ideest pakkuda ühe ja sama mudelinumbriga telefonidele (lihtsalt üks on liugklapiga, teine klassikaline) kahte täiesti erinevat laadijat. Ja vaevalt parandab minu arvamust […]

Loe edasi »

Veel põhjusi, miks traditsiooniline juhtimine ei tööta

Directoris ilmunud artiklis Miks traditsiooniline juhtimine ei tööta? sai välja toodud hulk argumente, miks võiks kahelda traditsiooniliste juhtimismeetodite toimivuses. Directori artiklisse ei mahtunud siiski päris kõik mõtted. Järgnevalt need, mis Directorist välja jäid. Liigne rõhumine välistele motivaatoritele Igas vähegi suuremas organisatsioonis on kasutusel terve hulk formaalseid süsteeme, mis kõik peaks tagama organisatsiooni arengu, tugevdama organisatsiooni […]

Loe edasi »

Kunas on organisatsioon surnud?

Lugedes Om Maliki mõtteid sellest, kunas saabub tehnoloogiavaldkonnas tegutseva firma surm (When Is a Tech Company Dead?), hakkasid peas tahtmatult kerima paralleelid organisatsioonide elutsükliga laiemalt. Malik arvab, et vähemasti tehnoloogiafirmade puhul ei väljendu surm mitte niivõrd käibe- või kasumilanguses, vaid pigem organisatsiooni võimetuses genereerida järgmisele arengutasemele arenemiseks vajalikku uut energiat. We can tell when a […]

Loe edasi »