Archive for the ‘Irratsionaalsus’ Category

Parim strateegia – eduta juhuslikult!

Kui juhtute töötama vähegi suuremas organisatsioonis, siis teate kindlasti kedagi, kes on oma praegusele positsioonile edutatud justkui arusaamatutel põhjustel, sest inimese kompetents seda võimaldada ju ei tohiks. Ei, ära vaata peeglisse, see pole kindlasti sina. Tegemist on üldtuntud Peteri printsiibi ilminguga, mis ütleb, et hierarhilistes süsteemides on igal töötajal kalduvus tõusta oma ebakompetentsuse tasandile ja […]

Loe edasi »

Silmaklappidega ebakompetentsus

1995.aastal otsustas McArthur Wheeleri nimeline mees Ameerika Ühendriikides Pittsburgis päevasel ajal röövida kahte panka. Seejuures ei kasutanud ta enda varjamiseks maski, vaid oli oma näo lihtsalt sidrunimahlaga kokku määrinud. Wheeler oli ülimalt kindel, et sidrunimahl toimib nähtamatuks tegeva tindina ning tänu sellele pole panga turvakaamerates tema nägu näha. Pangaröövel oli oma hüpoteesi sidrunimahla nähtamatuks tegevast […]

Loe edasi »

Miks me siiski ei taha neid uuendusi?

Aastal 2007 ütles tollane Microsofti tegevjuht Steve Ballmer üsna otsekoheselt välja, mida ta arvab Apple’i plaanist uue telefoniga turul läbi lüüa. “Pole võimalustki, et iPhone mingit arvestatavat turuosa võidab!”. Ka paljud tehnikaeksperdid olid uue telefoni suhtes skeptilised. Ilma klaviatuurita? Ainult üks suur ekraan? Keskpärane kaamera? No kuulge – kes sellist telefoni peaks tahtma? Me teame, […]

Loe edasi »

Onu Heino

Onu Heino ei viska kunagi midagi niisama ära. Keegi ei tea ju ette, millal mõnda asja parasjagu vaja võib minna. Nii leiame me onu Heino eramaja kõrvalt 1980. a. olümpiamängude purjeregati ajast pärit lauavirna (Heino sugulane töötas sel ajal kolhoosi saekraatris) ja mõned samavanad ruberoidirullid, mille Heino vahetas tutvuste kaudu hangitud pruuni õlivärvi vastu. See […]

Loe edasi »

Arusaamise illusioon

Maailmakuulus inimese mõtlemise ja käitumise uurija Daniel Kahneman (vt. ka Directori 2012 mainumbrit) on oma raamatus Thinking Fast and Slow kirjeldanud, kuidas meie aju kannab hoolt, et me näeksime maailma palju korrastatumana, lihtsamana, ettearvatumana ja sidusamana, kui see tegelikult on. Aju selline toimimine aitab tekitada illusiooni, et me mõistame kõikide seni toimunud sündmuste loogikat, mis […]

Loe edasi »

Igapäevane nõiakunst

Kas on võimalik, et juhtimises leidub mõni teema, mis mõjutab küll põhjalikult paljusid inimesi ja ettevõtteid, kuid mida kirjandus puudutab vaid möödaminnes? Tuleb välja, et on. Jutt käib sellisest nähtusest nagu struktuurimuudatus. Lisan kohe väikese täpsustuse. Struktuuri muutmise teemal on juttu küll ja veel, aga peamiselt muudatuste juhtimise kontekstis. Iga struktuurimuudatus on ju omamoodi unikaalne, […]

Loe edasi »

Töötajate rahulolu ja tulemuste seostest

Töötajate rahulolu ja emotsionaalset seotust peetakse paljudes organisatsioonides küllalt oluliseks, seda mõõdetakse ja selle nimel pingutatakse. Asja mõte ju lihtne ja loogiline – rahulolev ja kaasatud töötaja panustab rohkem kui tema rahulolematu kolleeg. Kuid kas see loogika ikka peab paika? Konsultatsioonifirma Leadership IQ on läbi viinud uuringu, kus leiti, et ligi pooltes uuritud organisatsioonides tunnevad […]

Loe edasi »

Video: kuidas meie aju töötab?

Daniel Kahnemani peetakse maailma kõige mõjukamaks elavaks psühholoogiks, kes on uurinud irratsionaalsust meie hinnangute ja otsuste taga. Oma tööde eest käitumismajanduses (behavioral economics) on Kahneman pälvinud Nobeli majanduspreemia ning teda loetakse selles vallas majandusteadust kõige rohkem mõjutanud mitte-majandusteadlaseks. 2011. aasta lõpus ilmus Kahnemani elutööd kokkuvõttev raamat “Thinking Fast and Slow“, kus seletatakse lahti süsteemid, mis […]

Loe edasi »

Ega see pole veel maailmalõpp!

Näib, et haritud ja intelligentsetel inimestel on uusi ja erutavaid teemasid nii raske leida, et maiade kalendri lõppemine on kui süllesadanud võimalus kukkuda oma mõtlemisega täiesti probleemivabalt tagasi kuhugi keskaega. Oleks vanad maiad rohkem kui 2000 aastat tagasi teadnud, et tulevase nanotehnika ajastu inimesed on neist kohati palju naiivsemad, oleks nad kindlasti kõvasti imestanud. Tegelikult […]

Loe edasi »

Aus tõde ebaaususest ehk kuidas muuta inimeste käitumist

Käitumismajandust (behavioral economics) uuriv Dan Ariely püüab inimeste (tihtipeale irratsionaalset) käitumist puudutavaid akadeemilisi uuringuid lahti seletada kõigile arusaadaval moel. Tema hetkel viimane raamat “Aus tõde ebaaususest: kuidas me valetame kõigile – ja eriti iseendale” (The (Honest) Truth About Dishonesty: How We Lie to Everyone — Especially Ourselves) püüab mõista ebaaususe taga olevaid tegureid ning uurib, […]

Loe edasi »

Kas organisatsioonid arenevad alati paremuse suunas?

Miks me arendame organisatsioone? Loomulikult selleks, et saada paremaks, kui oleme praegusel hetkel! Kuid kas meie usk organisatsioonide arendamise vajalikkusest ja vältimatusest on alati nii põhjendatud, kui tavaliselt tundub? Või püstitades küsimuse natuke teise nurga alt: kas organisatsioonide arendamine tähendab üheselt organisatsiooni muutumist “paremaks”? Liibanoni juurtega Ameerika esseist Nassim Nicholas Taleb, kes on uurinud õnne […]

Loe edasi »

Käitumismajandus ehk meie otsuste taga on emotsioon, mitte loogika

Artikkel ilmus ajakirja Director 2012. a. mainumbris. • Miks on nende inimeste sõnadel suurem kaal, kes räägivad koosoleku alguses? • Miks need firmad, kes töötajaile suure otsustusõiguse annavad, kasvavad neli korda kiiremini kui rangelt hierarhilised firmad? • Miks suured rahalised preemiad õhutavad inimesi pettuste teele ja miks võivad majanduse ergutamiseks mõeldud algatused kaasa tuua risti […]

Loe edasi »

Testid näitavad, et teis on juhipotentsiaali!

Kuidas tuleks välja selgitada, kas üks või teine inimene sobib juhiks? Üheks võimaluseks on kasutada rühmatööd, mis annab infot inimeste koostööoskustest ja juhipotentsiaalist. Näeme ära, kes võtab initsiatiivi, kes on passiivsem, kes panustab rohkem, kes vähem, kuidas koos tegutsetakse ja nii edasi. Kokkuvõtteks peaks saama üsna adekvaatse pildi, kel on juhipotentsiaali rohkem, kellel vähem. Aga […]

Loe edasi »

Pürgimine Euroopa viie rikkaima riigi hulka ehk Eesti jõmmiriigiks!

Loen hetkel nobelist Daniel Kahnemani suurepärast raamatut Thinking Fast and Slow. Kahnemani elutööd kokkuvõttev raamat on üks parimaid, kui mitte parim, mida inimkäitumise kohta kirjutatud on. Soe lugemissoovitus! Muuhulgas jäi raamatus silma huvitav nüanss, mille peale ma varem sellisel viisil mõelnud pole. Nimelt räägib Kahneman, kuidas kujundavad valitsejate ja valitsuste erinevat sorti sõnumid ühiskonna meelsust […]

Loe edasi »

Parima klienditeeninduse huvides me teid ei teeninda

Tekkis vajadus Eesti Päevalehe tellimus mõneks ajaks peatada. Seda saab teha Eesti Ajalehtede klienditelefonil 680 4444. Aga enne, kui kellegagi rääkima pääsed, pead ära kuulama salvestatud teate: “Parima klienditeeninduse huvides teie kõne salvestatakse”. Et sellist sõnumit ei peeta piisavalt tõhusaks, lajatatakse kohe otsa ka järgmine salvestatud sõnum: “Teenuse kvaliteedi tõstmiseks teie kõne salvestatakse”. Oot-oot, kuhu […]

Loe edasi »