Archive for the ‘Tähendus’ Category

Lugude rääkimine kahel erineval moel

Osalesin seekord esimest korda TEDxTallinn konverentsil. Otsus minna ei sündinudki nii kergelt, sest küsisin endalt, MIKS ma sinna lähen? Ma ei arvanud (ega arva ka nüüd), et TED toimiks minu jaoks targemaks saamise kohana. Seetõttu mõtlesin enda jaoks välja hoopis teistsuguse eesmärgi – sõnumite asemel läksin kuulama hoopis seda, KUIDAS kõnelejad oma sõnumit edastavad. Tagantjärgi [...]

Loe edasi »

Veel põhjusi, miks traditsiooniline juhtimine ei tööta

Directoris ilmunud artiklis Miks traditsiooniline juhtimine ei tööta? sai välja toodud hulk argumente, miks võiks kahelda traditsiooniliste juhtimismeetodite toimivuses. Directori artiklisse ei mahtunud siiski päris kõik mõtted. Järgnevalt need, mis Directorist välja jäid. Liigne rõhumine välistele motivaatoritele Igas vähegi suuremas organisatsioonis on kasutusel terve hulk formaalseid süsteeme, mis kõik peaks tagama organisatsiooni arengu, tugevdama organisatsiooni [...]

Loe edasi »

Kunas on organisatsioon surnud?

Lugedes Om Maliki mõtteid sellest, kunas saabub tehnoloogiavaldkonnas tegutseva firma surm (When Is a Tech Company Dead?), hakkasid peas tahtmatult kerima paralleelid organisatsioonide elutsükliga laiemalt. Malik arvab, et vähemasti tehnoloogiafirmade puhul ei väljendu surm mitte niivõrd käibe- või kasumilanguses, vaid pigem organisatsiooni võimetuses genereerida järgmisele arengutasemele arenemiseks vajalikku uut energiat. We can tell when a [...]

Loe edasi »

Kas oleme valmis 21. sajandiks?

Kui meil oleks valida, missuguse stsenaariumi järgi võiks kulgeda meie elu 21.sajandil, siis mida me valiks? 1. stsenaarium: ühiskond, mida suunab eliit, elu majanduslikus orjuses demokraatia fassaadi all. 2. stsenaarium: täielik tarbijaühiskond kombineerituna kooseluga võrgus. 3. stsenaarium: osalusriik, kus kõikide inimeste arvamusel on kaal, senisest rohelisem keskkond. 4. stsenaarium: jätkusuutlik ja ökoloogiliselt tasakaalus ühiskond. Are [...]

Loe edasi »

Kas juhime talente või karjatame lambaid?

Talentide ja nende juhtimise temaatika on organisatsioonide arendamisel olnud aktuaalne juba mõnda aega. Ühest küljest viitab see, et (vähemasti teoorias) tunnistatakse aina rohkem üksikisiku tähtsust organisatsiooni edukuse tagajana, teisalt on aga jätnud õhku küsimuse, mida siis ikkagi tuleks inimpotentsiaali paremaks ärakasutamiseks teisiti teha. Ka talenditeema uuesti fookusesse tõstnud algatus hakata talente välismaalt koju kutsuma ei [...]

Loe edasi »

Aeg lõpetada arenguvestlused II

Järgnev tekst on järg postitusele Aeg lõpetada arenguvestlused. Seekord proovin välja tuua põhjuseid, miks arenguvestlused arendamise asemel kipuvad kaasa tooma suisa vastupidiseid tulemusi soovitule. Peamise allikana on kasutatud Charles Jacobsi raamatut Management Rewired. Miks arenguvestlused ei tööta? 1. Kõigepealt: uuringud näitavad, et positiivne tagasiside ei paranda töötulemusi oluliselt ja kui tahes konstruktiivne negatiivne tagasiside ei [...]

Loe edasi »

Meie eesmärk: toota suurepäraseid lambaid

Harva on juhtimisest ja selle olemusest nii hästi kirjutatud, kui seda teeb Yale’i professor William Deresiewicz oma loengus, mille ta pidas West Pointis. Loeng kannab esimesel hetkel vastuolulist pealkirja Solitude and Leadership (Üksindus ja eestvedamine), aga lugedes avaneb nende kahe asja vahel selge ja sügav seos. Deresiewicz mõtiskleb selle üle, mida tähendab Ameerikas üldtunnustatud rada [...]

Loe edasi »

Miks gümnaasiumilõpetaja ei peaks minema EBSi

Käes on koolilõpetamise aeg. Loomulikult kaaluvad gümnaasiumilõpetajad, kus oma haridusteed jätkata. Ja loomulikult püüavad erinevad kõrgkoolid potentsiaalseid tudengeid just enda manu meelitada. Selleks korraldatakse infopäevi, kus selgitatakse, miks just meie kool on parim. Sedasama teeb ka EBS ja teeb seda seal, kus liigub sihtgrupp – gümnaasiumite juures. Ja ilmselt mitte päris mitte iga gümnaasiumi juures. [...]

Loe edasi »

Miks “traditsiooniline töö” enam ei köida?

Alan Webber avab oma blogis põhjusi, miks korporatiiv-Ameerika peaks olema murelik. Õigupoolest väga-väga murelik. Ja asi selles, et noored inimesed soovivad aina vähem olla kuulekad mutrikesed, kelle ainus eesmärk on karjääriredelil ülespoole rühkida. Postituses toodud näide räägib noorest, 24-aastasest andekast naisterahvast, kes kõigest peale 9-kuust töötamist on otsustanud oma senisest töökohast lahkuda, kuna sai parema [...]

Loe edasi »