Archive for the ‘Tähendus’ Category

Maagiline 150

Kuni 150 on meie, alates 151-st nemad. 1980-ndatel aastatel pani primaatide käitumist uuriv Briti antropoloog Robin Dunbar tähele, et mida suuremad on erinevate primaatide koos elavad grupid, seda suurem on nende aju võrreldes nende kehamassiga. Teisisõnu, suurema ajuga ahvid elavad suuremates gruppides ning väiksema ajuga ahvid väiksemates gruppides. (Erandiks on siin orangutanid, kelle puhul on […]

Loe edasi »

Mida õppida ja kuidas leida töö?

EPL on teinud väga vajalikku tööd, tõstes fookusesse paljude (eriti noorte) inimeste probleemi leida haridusele vastav töökoht. Selle tuules on küsitud arvamusi ja soovitusi erinevatelt spetsialistidelt: karjäärinõustajatelt, õppejõududelt, analüütikutelt ja kellelt kõigilt veel. Mulle tundub, et kõiki neid arvamusi iseloomustab huvitav ühisosa: Mitte keegi tegelikult ei tea, mida tuleks teha. Oma peataolek peidetakse muidugi osavalt […]

Loe edasi »

Margaret Wheatley – Leadership and the New Science

Kolm ja pool minutit inimlikust juhtimisest ning sellest, kuidas ära kasutada meie loomulikku iseorganiseerumisvõimet. Margaret Wheatley 2006. aasta (ilmus esmakordselt tegelikult juba 1992) raamatu Leadership and the New Science kokkuvõte. Raamatu eestikeelne tõlge kannab pealkirja “Juhtimine ja loodusteadus”. Link: Vimeo Mõned mõtted: – Asju, mida me oma organisatsioonides kõige rohkem kardame – segadus, häired, kaos […]

Loe edasi »

Before I die I want to…

Two of the most valuable things we have are time and our relationships with other people. In our age of increasing distractions, it’s more important than ever to find ways to maintain perspective and remember that life is brief and tender. Death is something that we’re often discouraged to talk about or even think about, […]

Loe edasi »

Margaret Wheatley on Information

Why is there such an epidemic of “poor communications” within organizations? In every one I’ve worked in, employees have ranked it right at the top of major issues. Asking them [employees] to identify smaller, more specific problems was pushing them in exactly the wrong direction, because the real problems were big—bigger than anything I imagined. […]

Loe edasi »

Kas innovatsioonist on midagi võimsamat?

Kui Galileo Galilei asus 17. sajandi alguses äsjaleiutatud teleskoobiga tehtud vaatlustele tuginedes toetama Kopernikuse alternatiivset seletust päikesesüsteemi toimimisele, ei tulnud vaatamata idee uudsusele kellelgi pähe teda esitada “aasta innovaatori” nominendiks. Innovatsioon (eriti piiblitõdesid puudutav) polnud sel ajal in ja mõiste “innovatsioon” kasutuselevõtuni jäi veel hea kolm sajandit. Päris tähelepanuta Galileo avaldused heliotsentrismist siiski ei jäänud […]

Loe edasi »

Arstide streik ja parteiline eluviis

Ma olen suur arstide streigi fänn. Ei, mitte selles mõttes, et ma oleks üheselt streigi pooldaja või hoiaks end pidevalt kursis selle meediakajastustega. Lihtsalt streigi ümber kõlavad mõtteavaldused on piisavalt suure sümboolse jõuga, et näha selles natuke rohkemat kui lihtsalt vaidlust töötingimuste ja tasustamise adekvaatsuse üle. Tavaliselt olen ma mõtisklenud selle üle, miks meie organisatsioonid […]

Loe edasi »

Miks noored töölt lahkuvad?

Tööandjad kurdavad, et noored ei kipu tööl püsima. Veel enam – uuringute kohaselt on kõige tõenäolisem lahkuja heade õpitulemustega ja kõrge potentsiaaliga noor inimene. Ja selliseid noori lahkub hulgi. Keskmiselt on ta 30. aastane. Keskmiselt lahkutakse peale 28-kuulist töötamist. 3/4 noortest on tunnistanud, et saadab CV-sid ning käib tööintervjuul vähemalt korra aastas juba oma esimesel […]

Loe edasi »

Intelligentsist, loovusest ning loomingulistest tüüpidest

Harvardi Ülikooli professor Howard Gardner sai 1980. aastate algul laiemalt tuntuks, kui tuli välja multiintelligentsuse teooriaga (ingl. k. multiple intelligences). Oma klassikalises raamatus Frames of Mind vaidlustas ta üldlevinud arvamuse, et inimestel on üks üldvõimekus. Selle asemel eristas ta vähemalt seitset üksteist sõltumatut vaimset võimekust: keeleline ehk lingvistiline, loogilis-matemaatiline, muusikaline, ruumiline, kehalis-kinesteetiline ning enesetunnetamis- ja […]

Loe edasi »

Kas organisatsioonid arenevad alati paremuse suunas?

Miks me arendame organisatsioone? Loomulikult selleks, et saada paremaks, kui oleme praegusel hetkel! Kuid kas meie usk organisatsioonide arendamise vajalikkusest ja vältimatusest on alati nii põhjendatud, kui tavaliselt tundub? Või püstitades küsimuse natuke teise nurga alt: kas organisatsioonide arendamine tähendab üheselt organisatsiooni muutumist “paremaks”? Liibanoni juurtega Ameerika esseist Nassim Nicholas Taleb, kes on uurinud õnne […]

Loe edasi »

Mitte ükski organisatsioon ei hooli sinust

Mitte ükski organisatsioon ei hooli sinust. Organisatsioonid ei ole selleks lihtsalt võimelised. Täiesti kindlasti ei hooli sinust sinu pank. Sinu supermarketil pole sinust sooja ega külma. Sa ei lähe korda oma mobiilioperaatorile. Isegi sinu lemmiktoidukoht ei hooli sinust. Lihtsalt hämmastav, kui paljud inimesed üllatuvad neid fakte avastades. Inimesed, jällegi, on vägagi võimelised sinust hoolima – […]

Loe edasi »

Viis kõigi aegade tobedamat juhtimiskontseptsiooni

Miks on halb juhtimine nii laialt levinud – hoolimata kõikidest MBA kursustest, miljonitest juhtimisteemalistest raamatutest ja juhtimiskoolituse alla maetud hiigelsummadest? Geoffrey James arvab portaalis cbsnews.com, et probleemi põhjuseid tuleks otsida viiest eelmisel sajandil populaarseks saanud juhtimiskontseptsioonist. James kirjutab, et nii kaua, kui ärimaailm neid kummardab, jäävadki ilma tegema juhid, kes teevad asju ainult hullemaks. Vaatamata sellele, […]

Loe edasi »

Testid näitavad, et teis on juhipotentsiaali!

Kuidas tuleks välja selgitada, kas üks või teine inimene sobib juhiks? Üheks võimaluseks on kasutada rühmatööd, mis annab infot inimeste koostööoskustest ja juhipotentsiaalist. Näeme ära, kes võtab initsiatiivi, kes on passiivsem, kes panustab rohkem, kes vähem, kuidas koos tegutsetakse ja nii edasi. Kokkuvõtteks peaks saama üsna adekvaatse pildi, kel on juhipotentsiaali rohkem, kellel vähem. Aga […]

Loe edasi »

Pürgimine Euroopa viie rikkaima riigi hulka ehk Eesti jõmmiriigiks!

Loen hetkel nobelist Daniel Kahnemani suurepärast raamatut Thinking Fast and Slow. Kahnemani elutööd kokkuvõttev raamat on üks parimaid, kui mitte parim, mida inimkäitumise kohta kirjutatud on. Soe lugemissoovitus! Muuhulgas jäi raamatus silma huvitav nüanss, mille peale ma varem sellisel viisil mõelnud pole. Nimelt räägib Kahneman, kuidas kujundavad valitsejate ja valitsuste erinevat sorti sõnumid ühiskonna meelsust […]

Loe edasi »

Töö tulevik

Ühes hiljutises vestluses tõusis arutuse alla küsimus, kas palgatööd tegev inimene võiks ühtlasi toimida kui ettevõtja? Teisisõnu, jutt käis olukorrast, kus organisatsioon ei näe oma töötajaid mitte kui palgalisi käsutäitjaid, vaid kui ettevõtjaid, kellel on ise võimalus otsustada, missugune on parim viis, parim aeg ja parim meeskond mingi ülesandega hakkama saada. Arutelu juures oli huvitav […]

Loe edasi »