Archive for the ‘Tühiterminoloogia’ Category

Positiivsuse epideemia

Kes meist ei sooviks töötada positiivses tööõhkkonnas? Loogika ütleb, et mõnus töökeskkond tuleb kasuks nii ettevõttele kui inimestele, kes seal töötavad. Ja ometi, sel kevadel otsustas USA-s töösuhete üle järelvalvet teostav amet, et mobiilifirma T-Mobile töötajate käsiraamatusse kirjutatud nõue “säilitada positiivne töökeskkond viisil, mis aitab kaasa efektiivsete töösuhete kujunemisele”, on seadusevastane. Kuigi esmapilgul võib selline […]

Loe edasi »

Juhtimisalane värdsõna – kootsing

Erakordselt ebaõnnestunud keeleuuendus kombinantsioonis naiiv-õudsa tekstiga. Keegi peab raha peale ikka väga kuri olema, et sellise pläma kuulamise eest peale maksta. Ma pole kindel, kas selle teksti on üldse koostanud inimene. Igal juhul tuleks selle autorile võimalikult kiiresti võimaldada taaskohtumine reaalse, selle inimeste maailmaga. Kus idee ei seisne protsessis, ei olda lahenduste küllas, ei lukustata […]

Loe edasi »

Taavi Veskimägi juhtimisest

Foto: Peeter Langovits/Postimees Nonii. Jõudsime jälle ära oodata, kui järjekordne inimene on jõudnud arusaamisele, et temast on küpsenud SUUR JUHT ja aja jooksul kogutud tarkust on vaja ka teistele jagada. Seekord on valgustuse osaliseks saanud Eleringi juht Taavi Veskimägi, kes targana näimiseks seab ritta klišee klišee järel. No tõepoolest, kes meist ei oleks saanud taevalikku […]

Loe edasi »

Juhtimisnõuannete kiirmood

Kes see täpset hetke enam mäletab, kuid umbes nii 5 aastat tagasi hakkasid veebis avaldatavates juhtimisalastes tekstides – olgu siis blogides, LinkedIn-is või juhtimisteemadel kirjutavates portaalides – kiirelt populaarsust koguma nimekirjad juhtimisalaste õpetussõnadega. Kes poleks näinud pealkirju stiilis “7 suurepärase juhi tunnust”, “5 asja, mida parimad juhid teevad teisiti”, “Heade juhtide 10 saladust”, “11 võimalust […]

Loe edasi »

Juhtide verbaaltsirkus

Mõjuka majanduslehe Financial Times juhtimisest ja tööelust kirjutaval terava keelega kolumnistil Lucy Kellawayl on tavaks aasta lõpus koostada edetabel tippjuhtide poolt viimase 12 kuu kõige naeruväärsematest juhtimisalastest tobeväljenditest ja tühitekstidest. Huvitaval kombel esineb juhtimisalast verbaaltsirkust kõige rohkem siis, kui juhtidel on vaja edastada neid mitte kõige paremaid uudiseid. Eestis teadaolevalt sarnast edetabelit ei koostata, kuid […]

Loe edasi »

Kõige olulisem juhtimistööriist (mida ärikoolides ei õpetata)

Juhuse tahtel sattusin üle hulga aja ühel hetkel sirvima naisteajakirju. Ja mitte ühte, vaid suisa nelja. Arvatavasti on nende eesmärk kõmu ja kerge meelelahutus, aga kui pildid staarikese A ja staarikese B-ga klubis C kõrval jätta, siis naistekate sisu täitsa üllatas. Pole seni nimelt arugi saanud, et naistel võib olla sellisel hulgal probleeme. Nagu arvata […]

Loe edasi »

Meikida või mitte?

Mõni aeg tagasi sattusin ühte nädalalehte sirvides artiklile, kus selgitati naistele, et 2013. aastal pole meikimine enam moes. Kui veel hiljuti pälvis USA-s välisministri Hillary Clintoni meigivaba ilmumine avalikkuse ette suisa üleriikliku tähelepanu, siis nüüd olla loomulik välimus juba täitsa “peavoolu” värk. No selge, võtame teadmiseks. Paar päeva hiljem sattusin lugema hoopis teistsugust uudist. Seekord […]

Loe edasi »

Mission Statement

A Mission Statement is defined as “a long awkward sentence that demonstrates management’s inability to think clearly.” All good companies have one. Scott Adams, The Dilbert Principle (1996)

Loe edasi »

Kas innovatsioonist on midagi võimsamat?

Kui Galileo Galilei asus 17. sajandi alguses äsjaleiutatud teleskoobiga tehtud vaatlustele tuginedes toetama Kopernikuse alternatiivset seletust päikesesüsteemi toimimisele, ei tulnud vaatamata idee uudsusele kellelgi pähe teda esitada “aasta innovaatori” nominendiks. Innovatsioon (eriti piiblitõdesid puudutav) polnud sel ajal in ja mõiste “innovatsioon” kasutuselevõtuni jäi veel hea kolm sajandit. Päris tähelepanuta Galileo avaldused heliotsentrismist siiski ei jäänud […]

Loe edasi »

Arstide streik ja parteiline eluviis

Ma olen suur arstide streigi fänn. Ei, mitte selles mõttes, et ma oleks üheselt streigi pooldaja või hoiaks end pidevalt kursis selle meediakajastustega. Lihtsalt streigi ümber kõlavad mõtteavaldused on piisavalt suure sümboolse jõuga, et näha selles natuke rohkemat kui lihtsalt vaidlust töötingimuste ja tasustamise adekvaatsuse üle. Tavaliselt olen ma mõtisklenud selle üle, miks meie organisatsioonid […]

Loe edasi »

10 ajatut nippi, kuidas jagada häid juhtimisnõuandeid

Päris hea jutt, aga jäi justkui natuke liiga üldiseks. Näiteid ja praktilist poolt oleks võinud rohkem olla. Selliseid häid näpunäited, mida saaks kohe oma “tööriistakasti” lisada. Just selline oli üks pealtkuuldud vastukaja ühelt juhtimisteemaliselt ürituselt. Tõepoolest, missugune juht ei tahaks oma juhtimisalaseid teadmisi täiendada ning kellele ei meeldiks kuulata üldteoreetilise targutamise asemel asjalikku praktikat. Paraku […]

Loe edasi »

Null veaga juhtimine

Seekord vaataks paari sellist juhtimisalast ideed, millega tahaks kohe väga fundamentaalselt eriarvamusele jääda. Pärit on need juhtimisajakirja Director blogis ilmunud tekstist Virve Roosimägi: juhtimises peame 2005. aasta tasemelt minema pääsema. Kõigest neljalõigulise juttu sisse oli kokku surutud ootamatult palju erinevaid mõtteid, aga põhisõnumiks tundus olevat see, et vaja on süsteemsemat tegutsemist ja paremat planeerimist. Virve […]

Loe edasi »

Otsin uusi väljakutseid

Uus töötaja. Teatab, et on saabunud otsima uusi väljakutseid. Roosas lehes jutt mõne olulise firma olulise inimese – tavaliselt mitte vabatahtlikust – lahkumisest. Kommentaariks öeldakse, et inimene läks otsima uusi väljakutseid. Arusaadav, vaja on edasi liikuda. Aga kogu see jutt väljakutsetest kõlab ikkagi kuidagi võltsilt. Töökohti on otsitud-vahetatud ajast aega ja kuidagi on hakkama saadud […]

Loe edasi »

Kvaliteet kui usulahk

EPL-is ilmus Ahto Tihkani, Eesti Kvaliteediühingu asutaja- ja auliikme sulest repliik, milles autor pahandab meediaga – ühest küljest meedia huvipuudusest ühingu konverentsi vastu, aga laiemalt ka selle pärast, et meedia ei tutvusta laiemale avalikkusele piisavalt ühingu arusaamu elukvaliteedist. Kvaliteediühingu mätta otsast vaadates võib Tihkanil ju õiguski olla, aga kardetavasti ei aita repliigis kõlavad fraasid kuidagi […]

Loe edasi »

Aeg lõpetada arenguvestlused II

Järgnev tekst on järg postitusele Aeg lõpetada arenguvestlused. Seekord proovin välja tuua põhjuseid, miks arenguvestlused arendamise asemel kipuvad kaasa tooma suisa vastupidiseid tulemusi soovitule. Peamise allikana on kasutatud Charles Jacobsi raamatut Management Rewired. Miks arenguvestlused ei tööta? 1. Kõigepealt: uuringud näitavad, et positiivne tagasiside ei paranda töötulemusi oluliselt ja kui tahes konstruktiivne negatiivne tagasiside ei […]

Loe edasi »