Seekord vaataks paari sellist juhtimisalast ideed, millega tahaks kohe väga fundamentaalselt eriarvamusele jääda. Pärit on need juhtimisajakirja Director blogis ilmunud tekstist Virve Roosimägi: juhtimises peame 2005. aasta tasemelt minema pääsema. Kõigest neljalõigulise juttu sisse oli kokku surutud ootamatult palju erinevaid mõtteid, aga põhisõnumiks tundus olevat see, et vaja on süsteemsemat tegutsemist ja paremat planeerimist. Virve [...]
Uus töötaja. Teatab, et on saabunud otsima uusi väljakutseid. Roosas lehes jutt mõne olulise firma olulise inimese – tavaliselt mitte vabatahtlikust – lahkumisest. Kommentaariks öeldakse, et inimene läks otsima uusi väljakutseid. Arusaadav, vaja on edasi liikuda. Aga kogu see jutt väljakutsetest kõlab ikkagi kuidagi võltsilt. Töökohti on otsitud-vahetatud ajast aega ja kuidagi on hakkama saadud [...]
EPL-is ilmus Ahto Tihkani, Eesti Kvaliteediühingu asutaja- ja auliikme sulest repliik, milles autor pahandab meediaga – ühest küljest meedia huvipuudusest ühingu konverentsi vastu, aga laiemalt ka selle pärast, et meedia ei tutvusta laiemale avalikkusele piisavalt ühingu arusaamu elukvaliteedist. Kvaliteediühingu mätta otsast vaadates võib Tihkanil ju õiguski olla, aga kardetavasti ei aita repliigis kõlavad fraasid kuidagi [...]
Järgnev tekst on järg postitusele Aeg lõpetada arenguvestlused. Seekord proovin välja tuua põhjuseid, miks arenguvestlused arendamise asemel kipuvad kaasa tooma suisa vastupidiseid tulemusi soovitule. Peamise allikana on kasutatud Charles Jacobsi raamatut Management Rewired. Miks arenguvestlused ei tööta? 1. Kõigepealt: uuringud näitavad, et positiivne tagasiside ei paranda töötulemusi oluliselt ja kui tahes konstruktiivne negatiivne tagasiside ei [...]
Kui mitte maailmarekord. Uudis Äripäevast: Maailma suurim audiitorfirma PricewaterhouseCoopers muutis oma ülemaailmselt tuntud brändi nime PwC-ks, ümber kujundati ka kaubamärk. Ettevõtte teatel on rebrändingu eesmärk kaubamärgi ja kuvandi kaasajastamine. PwC Kesk- ja Ida-Euroopa tegevjuht Mike Kubena sõnul väljendab uus bränding jõulisemalt ettevõtte põhiväärtusi. Juba sellist uskumatut jama lugedes hakkas õudne, aga vaatasin igaks juhuks ikkagi [...]
Tore on näha, et ikooni staatuses juhtimisajakiri Harvard Business Review püsib endiselt üllatusvõimelises vormis – ajakirja juuli-august 2010 numbri esikaas on tase omaette isegi HBR juhtimisklišeedest kubisevas maailmas. Selles on nii lihtsalt ja nii suurepäraselt kokku võetud efektiivse organisatsiooni saladus – selleks pole vaja teha ei midagi rohkemat ega vähemat kui pöörata suurepärane strateegia suurepärasteks [...]
Arenguvestlus (ka tulemusvestlus) on osades organisatsioonides 1-2-4 korda aastas läbiviidav kummaline tegevus, mille sügavama sisu mõistmiseks pole mul kunagi piisavalt tarkust jagunud. Olen seda võtnud kui energiat kulutavat ja küünilist asendustegevust, mida kasutatakse juhul, kui organisatsioonilisel bürokraatial puudub sügavam võime inimese arengut ja tegelikke motivaatoreid mõista. Arenguvestluste eesmärgid on ju näiliselt õilsad – väidetakse see [...]
Olen mõnda aega jälginud sotsiaalmeedia arengut ja seal natuke ka ise kaasa löönud. Olen olnud mõne internetiturunduse projektiga ka lähemalt seotud (tellija poolel) ja see kogemus on olnud üsna viljakas pinnas kahtlustele, mis on kogunenud sotsiaalmeedia ja internetiturunduse kohta. Asi Sharabi võtab päris hästi kokku kogu selle vahu, mis internetiturunduse ja sotsiaalmeediaga kaasas käib. Tasub [...]
Hardo Pajula vastus ajakirja HEI 2010. a. aprillinumbris esitatud küsimusele, mis on innovatsioonipoliitika?: Mul on üks harjumus. Kui ma hakkan artiklit lugema, siis nii pea kui ma jõuan sõnani „jätkusuutlik”, jätan kohe pooleli. See on mulle väga palju aega säästnud. „Innovatsioonipoliitika” võiks olla teine selline sõna. Vaata lisaks: Jätkusuutmatu jätkusuutlikkus.
Nagu me kõik teame, võib juhte jagada laias laastus kaheks – valgustatud vähemus ja mittevalgustatud enamus. Valgustatud juhid erinevad mittevalgustatuist peamiselt selle poolest, et neil on olemas õiged vastused kõige jaoks. Jättes kõrvale need juhid, kes olid juba sündides targad või kes said targaks juhiks saamise hetkel, hangivad valgustatud juhid oma tarkust peamiselt õigest lugemisvarast. [...]
