Eesti reaalsus: vaid 16 % meist teeb tööd pühendumusega

GallupUuringufirma Gallup avaldas kaheaastase töö tulemusena raporti inimeste tööalasest pühendumisest ehk töötajate kaasatusest, ingliskeelse pealkirjaga State of the Global Workplace: Employee Engagement Insights for Business Leaders Worldwide (“Olukord maailma töökohtades”). Gallupi uuring vaatleb töötajate emotsionaalset seotust töökohaga kokku 142 riigis.

Lühidalt öeldes on uuringu tulemused päris masendavad – ülemaailmse keskmisena hindab vaid 13 % töötajaist end oma töökohas emotsionaalselt kaasatuks. Gallupi uuringus tähendab kaasatus seisundit, kus töötajal on töökohaga sügav emotsionaalne side ning nad panustavad organisatsioonile väärtuse loomisesse iga päev. 63% töötajatest lihtsalt käib tööl, kuid ligi veerand ehk 24% töötavad organisatsiooni eesmärkidele aktiivselt vastu (inglise keeles: are actively disengaged).

Kui nüüd vaadata olukorda töötajate pühendumise ja kaasatusega meie piirkonnas, siis Kesk- ja Ida-Euroopa riikides on pühendunute-kulgejate-vastutöötajate protsendid vastavalt 11-63-26. Pühendunute ja aktiivsete vastutöötajate suhe on seega 0,42-ühele ehk keskmiselt leiab organisatsioonist aktiivseid vastutöötajaid üle kahe korra rohkem, kui pühendunud töötajaid. Millest see räägib?

84% eestlastest käib tööl ilma erilise entusiasmita.

Tulles konkreetsemalt Eesti juurde, siis arvab meil vaid 16% töötajatest, et nad on tõeliselt pühendunud. 64% inimestest lihtsalt käivad tööl, pingutades täpselt niipalju, kui vaja ning 20% on jõudnud aktiivse vastutöötamise faasi. Kuid siinkohal peab märkima, et isegi selliste numbritega tunneme me ennast töö juures natuke paremini kui lähinaabrid. Näiteks Lätis on vastavad suhtarvud 13-72-15, Leedus 10-62-28, Soomes (jah, Soomes!) 11-76-14.

Kui rääkida sellest, kus maailma nurgas tunnevad töötajad ennast kõige rohkem väärtustatuna, tõusevad esile USA (kus pühendunute-kulgejate-vastutöötajate suhtarvud on 30-52-18), Filipiinid (29-63-8), Austraalia (24-60-16), Uus-Meremaa (23-62-15) ja Taani (21-69-10).

Gallupi uuringu kokkuvõttev järeldus on üsna selge – ettevõtted ja organisatsioonid üle kogu maailma ei suuda inimestes peituvat potentsiaali ära kasutada ning kannavad seeläbi märkimisväärset majanduslikku kahju. Näiteks Saksamaa majandus kaotab tänu negatiivsele lainele viidut töötajatele Gallupi hinnangul igal aastal 112-138 miljardit eurot. Et Saksamaa sisemajanduse kogutoodang (SKT) oli 2011. aastal 2,570 triljonit eurot, siis läheb puhtalt tänu töötajate mitteväärtustamisele kaduma umbes 5% riigi SKT-st.

Uuringus tuuakse ära ka soovitused, kuidas olukorda parandada. Nende osas jään ma Gallupiga selgelt eriarvamusele. Anna andeks, Gallup, aga soovitused kaasamisest rohkem rääkida, kasutada kaasamise mõõtmiseks paremaid mõõdikuid või valida “õiged” juhid ei muuda olukorda karvavõrdki. Pole ju suuremat vahet, kes on juht ja kui palju kaasamisest räägitakse, kui kasutusel on ikka needsamad vanad juhtimisprintiibid. Kuid seniste juhtimispraktikate aina väiksemast adekvaatsusest Gallup rääkida ei taha.

Siiski, üks asjalik soovitus leidus ka. Gallupi uuring kinnitas vana tõde, et soov töötajate nõrki külgi arendada ei anna tulemusi. Inimeste nõrgad küljed lihtsalt ei ole märkimisväärselt parandatavad, samas inimeste tugevaid külgi saab edasi arendada lõputult. Enamik ettevõtteid keskendub nõrkuste parandamisele, kuid nendega tegelemine hävitab inimestes motivatsiooni.

Gallupi raporti “Olukord maailma töökohtades” saab alla laadida sellelt lingilt. Tasub lugemist. Ja tasub järelduste tegemist.

_________

Samal teemal:

Üks pingutab, kolm kulgevad, üks töötab vastu
Töötajate kaasamine ehk kus on lõks?

RSS 2.0 voog selle postituse kommentaaride jaoks. You can leave a response, or trackback from your own site.