Innovatsioon ja erinevad signaalid

Ilmselt on kõik või vähemalt enamik selle blogi lugejaid osalenud ajurünnakutel, mille eesmärgiks on saada uusi ideid ettevõtte arenguks ja toimimise parandamiseks. Ja ilmselt on kõik kogenud, et kui ideid ja ettepanekuid võib tulla päris palju, siis tavaliselt ei juhtu nendega edasi suurt midagi.

Organisatsioonidel on oma inerts ja väga tihti võime me küll rääkida uuendusmeelsusest ja millegi muutmise vajadusest, kuid samas on kõik protsessid ja juhtide tegutsemine üles ehitatud nii, et midagi muuta oleks võimalikult raske.

Karikaturist Tim Fishburne on selle väga hästi ära tabanud alloleval karikatuuril (soovitan soojalt tema blogi ja seda eriti turundusinimestele!).

ajurünnak

Jääb üle mõelda, miks me ühest küljest justkui oleme loovad, aga teisalt on kõikjal probleeme uute ideede ellurakendamisega?

Üks võimalik seletus on see, et me elame numbrite maailmas. Igasugune uuendus on ju ettearvamatu ja võib neid numbreid mõjutada ettearvamatul moel. Pole imestada, et me ei taha riskida. Näiteks Nokial olid kõik eeldused esimesena nutitelefoni ja puutetundliku ekraaniga välja tulla, kuid ometigi nad ei teinud seda. Sest numbrid ütlesid, et nii oleks iga telefoni valmistamiskulud kasvanud märkimisväärse 2 dollari võrra. Edasist me teame.

Tavaliselt kutsutakse ajurünnakud ellu siis, kui senine olukord mingil põhjusel enam ei rahulda. Seejuures on üsna paradoksaalne, et sellisel puhul hakatakse sõnakalt rääkima innovatsioonist ja uuendustest, kuid seejuures soovitakse, et senine olukord enam-vähem samal kujul säiliks – mis iganes retoorikat ametlikult ka õhku ei paisata.

Soov säilitada olemasolevat olukorda on tegelikult läbi ja läbi inimlik – me eelistame olla pigem ebamugavas, kuid see-eest tuttavas olukorras, kui hakata ronima kuhugi tundmatusse. Innovatsioon on juba oma definitsioonilt selline, et me ei tea ette, mis täpselt juhtuma hakkab. Ja kui juhid püsivad ametis tänu sellele, et “kõik oleks korras”, siis ongi raske mingeid riske võtta. Võimalike ja üsna tõenäolist ebaõnnestumistega ei saa siin riskida.

Nii saadavadki juhid pidevalt välja vastuolulisi signaale. Kõik soovivad justkui olla uuendusmeelsed, aga seda võimalikult palju senist olukorda säilitades. Kutsudes inimesi oma arendusideedega lagedale tulema ja pärast neid ignoreerida on üsna lollikindel viis, kuidas tagada, et inimesed järgmisel ajurünnakul eelistavad kaasamõtlemise asemel pigem oma Facebooki lehte uuenda.

Veel üks teemakohane karikatuur Tom Fishburne’ilt.

väljaspool raame

RSS 2.0 voog selle postituse kommentaaride jaoks. You can leave a response, or trackback from your own site.