Intelligentsist, loovusest ning loomingulistest tüüpidest

Les Demoiselles d'Avignon, 1907 by Pablo Picasso

Pablo Picasso, Les Demoiselles d’Avignon, 1907

Harvardi Ülikooli professor Howard Gardner sai 1980. aastate algul laiemalt tuntuks, kui tuli välja multiintelligentsuse teooriaga (ingl. k. multiple intelligences). Oma klassikalises raamatus Frames of Mind vaidlustas ta üldlevinud arvamuse, et inimestel on üks üldvõimekus. Selle asemel eristas ta vähemalt seitset üksteist sõltumatut vaimset võimekust: keeleline ehk lingvistiline, loogilis-matemaatiline, muusikaline, ruumiline, kehalis-kinesteetiline ning enesetunnetamis- ja suhtlemisintelligentsus. Hiljem lisas Gardner neile veel naturalistliku inelligentsuse. Gardneri arvates on IQ test mõistlikul määral efektiivne, et ennustada, kuidas üks või teine inimene saab hakkama kooliprogrammiga, kuid ei näita inimeste andeid muusikas, programmeerimises või võõrkeelte õppimises. Sisuliselt asendas Gardner küsimuse „Kui nutikas sa oled?“ küsimusega „Kuidas oled sa nutikas?“.

Multiintelligentsuse teooriale tuginedes asus Gardner järgnevalt uurima inimeste loovust. 1993. a ilmus Gardneri sulest raamat Creating Minds, kus ta võtab vaatluse alla erinevaid intelligentsusetüüpe esindavad suurkujud (Sigmund Freud, Albert Einstein, Pablo Picasso, Igor Stravinsky, T.S. Eliot, Martha Graham ja Mahatma Gandhi). Igaüks neist tuli omas valdkonnas välja millegi läbimurdelisega. Nende tegevust uurides ja üldistades jõuab Gardner järeldusele, et sarnaselt intelligentsusega on ka ühte tüüpi loovus müüt.

Ühte tüüpi loovus on müüt!

Ja siin probleem ongi. Nagu kirjutab teaduskirjanik Sam McNerney Scientific Americani blogis, jätab loovuspsühholoogia selle asjaolu sujuvalt tähelepanu alt välja, seda nii empiiriliste uuringute kui valdkondliku populaarkirjanduse osas. Loovus taandatakse kuhugi sooja dušši ja siniste seintega ruumide tasemele, unustades, et millegi väljapaistva loomine on alati konfliktiminek valitsevate arusaamadega.

Alates Stravinski ebakõlast kuni Einsteini aja ja ruumi käsitluseni on iga uus idee läbi löönud teravas konfrontatsioonis oma valdkonna valitsevate standarditega ning murrangulise ideega väljatulekut saab harva meeldivaks protsessiks nimetada. Gardner näitab oma raamatus, et kõik uuritud suurkujud saavutasid edu alles peale pikka katsetamist eralduses. Nad uitasid kaardistamata vetes enamasti üksi, sest kõik teised kas ei suutnud või ei soovinud olemasolevaid norme näha probleemina.

Sam McNerney jätkab otsekoheselt:

Eelneva kontrastiks on 21. sajandil saanud loovusest pseudointellektuaalide, pseudoettevõtjate ja pseudokunstnike poolt kasutatav kõlkssõna. Neile meeldib ennast nimetada „loomingulisteks tüüpideks“ – isegi kui nad on üdini pinnapealsed ning nende valmisolek karja arvamusest vabaks murda on enam kui napp. TED ja sellega sarnased teadmistenäljas veebilehed võivad olukorda veelgi hullemaks teha, sest tõmbavad ligi tüüpe, kes ei hooliks oma vaevumärgatavast loomingulisest geeniusest karvavõrdki, kui peaks minema sammukese kaugemale kergeltseeditavast teadusest. Või on see internet üldiselt, kus iga tund avaldab keegi artikli „loovuse saladustest“.

Loovus on taandatud sooja dušši, 10. parima viisi ja muude klišeede tasemele.

 Hea ideega väljatulemine ei ole „10 parimat viisi oma loovuse kasvatamiseks“ tüüpi artiklite lugemine. See pole ka enda kurssiviimine viimaste kognitiivpsühholoogia uurimustega. Pigem sarnaneb see Nietzsche poolt kirjeldatud lapsesünnitamisega, kus pidevalt antakse uus elu oma mõtetele ja toetatakse nende arengut emalikult.

McNerney lõpetab tõdemusega, et tema mure on tegelikult topeltmure. Kõigepealt tekitavad nii kognitiivne teadus kui üldsuse kinnisidee loovusest väga piiratud arusaama loovusest; teiseks taandatakse väljapaistvad uuendused ja nende loojad klišeedeks, moonutades kõike seda, mida on vaja tõeliseks innovatsiooniks ja originaalseks mõtlemiseks.

_____________

Samal teemal:

Liiga loov, et sobida juhiks?
Lolliks oled läinud või?

RSS 2.0 voog selle postituse kommentaaride jaoks. You can leave a response, or trackback from your own site.

  • Ei

    Sooviks, et enamus neti kommentaatoreid, blogijaid ja muid ’innovatiivseid motlejaid’ esmalt seda raamatut loeksid kui hakkaksid maailma opetama.