Juhtimiskoolitusel näeme!

1991. aastal töötas San Diego Ülikooli juhtimisprofessor Joseph Rost läbi niipalju juhtimiskirjandust, kui tal õnnestus kätte saada, vaadates tagasi kuni aastasse 1900. Rosti huvitas, mida on sajandi jooksul kirjutatud eestvedamise ehk leadershipi kohta. Hiiglasliku töö tulemusena leidis ta, et mõistet leadership on aja jooksul defineeritud rohkem kui 200 erineval viisil.

Rost märkas, et sageli pakuti ühes ja samas raamatus välja küllaltki vastandlikke nägemusi. Näiteks leiti, et liider peab olema otsusekindel, kuid samaaegselt ka paindlik. Lähimaks definitsiooniks üldisele konsensusele oli, et leadership on “hea juhtimine”. Ehk sisuliselt tähendab leadership kõike ja ühtlasi ei midagi. Paradoksaalsel kombel pole ei akadeemikud ega praktikud tänase päevani suutnud leida enamust rahuldavat definitsiooni leadershipi kohta, mis kirjeldaks seda kokkuvõtval, selgel, täpsel ja veenval moel.

Me ei tea täna heade liidrite kasvatamisest suurt midagi rohkem, kui sada või tuhat aastat tagasi.

Niisiis, kuigi juhtimise ja leadershipi kohta on kirjutatud kaugelt rohkem, kui üheski teises inimeste käitumist uurivas valdkonnas, teame me selle kohta iroonilisel kombel endiselt kõige vähem. Nagu märkis 2012. aastal ilmunud raamatus “The End of Leadership” (Eestvedamise lõpp) Barbara Kellerman, ei tea me täna sellest, kuidas kasvatada häid liidreid või takistada halbade juhtide esilekerkimist, suurt midagi rohkem, kui teadsid inimesed sada või isegi tuhat aastat tagasi. Kuigi aja jooksul on valdkonnas tehtud meeletu hulk uuringuid, ei leidu ikkagi eksperti, kes oskaks täpselt kirjeldada, mis tüüpi inimestest võiks saada parimad juhid.

Juhtimiskoolitustele tehtud kulutused on täielikult mahavisatud raha.

Sellele vaatamata on vajadus juhtide arendamiseks olemas ja selles valdkonnas liiguvad korralikud rahad. 2012. aastal hinnati, et USA firmade kulud juhtide arengule on 14 miljardit dollarit (12,7 miljardit eurot) aastas. Kuigi leida võib loendamatut hulka kursuseid, arengu- ja kraadiprogramme, sadu tuhandeid teemakohaseid raamatuid, ei kipu nende tulemus kuidagi korreleeruma kulutatud rahaga. Stanfordi Ülikooli juhtimisprofessor Jeffrey Pfeffer arvab otsekoheselt, et juhtimiskoolitustele tehtud kulutused on täiesti mahavisatud raha sel samal lihtsal põhjusel, et nende tulemuseks ei ole paremad juhid.

Kui vaadata Eestis 5-aastase intervalliga läbi viidud juhtimisvaldkonna uuringuid (leitavad EAS-i veebilehel), siis juhtimispraktikate üldist paranemistrendi pole ka Eestis märgata. Mainitud 3 uuringut ei metodoloogiliselt küll päris võrreldavad, kuid suure pildi arengutest (või siis mittearengutest) saab sellele vaatamata kätte. Juhtimist õpetatakse, juhte arendatakse – kuid kokkuvõttes on tulemuseks parimal juhul paigalseis.

Kas pole selle põhjus äkki selles, et oleme kogu aeg üritanud lahendada valet probleemi? Selle asemel, et parandada süsteemi, mis inimeste käitumist kujundab, üritame me elevandi kannatlikkusega muuta ja kalibreerida seal toimetavaid inimesi. Paratamatult meenub Einsteini kuulus hinnang tegevuse kohta, kui korratakse ühte ja sama asja, lootuses saada erinevaid tulemusi.

Juhtimiskoolitusel näeme!

Kolumn ilmus ajakirja Director 2017. a. juulinumbris

Foto: EBS

RSS 2.0 voog selle postituse kommentaaride jaoks. You can leave a response, or trackback from your own site.