Kaks erinevat lähenemist organisatsiooni tööle

Harvard Business Schooli professor Amy Edmondson, kes muuhulgas kuulub ka maailma mõjukamate juhtimismõtlejate Thinkers50 hulka, seletab päris hästi lahti, kuidas iganenud mõtlemismudelid loovad olukorra, kus paljud juhid ühest küljest küll mõistavad uusi ideid ja muutuste vajalikkust, kuid pole võimelised neid rakendama.

Kuigi tänapäeval saab enamik juhte horisontaalse koostöö, paindlikkuse ja õppimise vajalikkusest aru, on liigagi lihtne jätkata töötamist mõttemudeli järgi, mida saab kutsuda “organiseerimine töö ärategemiseks”. Selline mõtlemine väärtustab paratamatult kontrolli ja efektiivsust rohkem kui innovatsiooni, eksperimenteerimist ja õppimist. Paljud juhid võivad küll rääkida, et “innovatsioon on võtmetähtsusega”, kuid usuvad samas endiselt, et nende töö on omada kõiki vastuseid ning seletada inimestele, mida teha ja kuidas teha. Selline lähenemine praegu enam ei toimi: täna on kõige efektiivsemad juhid need, kes annavad inimestele vabaduse ja võimaluse lahendada keerukaid ülesandeid läbi koostöö.

Lähtudes ideest, et organiseerimine toimub õppimise eesmärgil, tuleb juhil tunnistada, et ta ei teagi kõike. See võib küll kõlada lihtsalt, kuid inimese loomus töötab siin meile vastu: meie aju ütleb meile, et ta näeb “reaalsust”, tagades meile enesekindluse, et meie arusaamine asjadest ongi see õige. Organiseerimine õppimise nimel sisaldab siirast tunnistamist, et meie arusaamisel on piirid. Sellist mõtteviisi tõukab tagant uudishimu ja soov teha imelisi asju, kuid samas teadmine, et seda ei saa teha üksinda – sa pead looma sellised tingimused, et inimestel oleks lihtne liituda ja tegemise käigus pidevalt õppida. Loomulikult pole selline lähenemine sobiv igasse tööolukorda, on olukordi, kus vastused on selged ja lihtsad, kuid see on aktuaalne kasvava hulga stsenaariumite puhul.

Kahe erineva lähenemise kokkuvõte on allolevas tabelis. Nagu näeme, saavad kahe mõttemaailma erinevused alguse juba inimeste värbamisprotsessis. Ühel juhul otsitakse organisatsiooni nõudmistele võimalikult hästi vastavaid inimesi, teisel juhul kutsutakse liituma inimesed, kes on valmis eksperimenteerima ja otsima lahendusi uutele probleemidele. Ühel juhul eeldatakse, et inimene on juba “valmis”, teisel juhul on tähtis pidev arenemine töö enda käigus.

execute vs learn

Kogu jutt tervikuna on Rotman Magazine’is (pdf).

RSS 2.0 voog selle postituse kommentaaride jaoks. You can leave a response, or trackback from your own site.

  • Raimo

    Hea tükk!