Kas parem haridus on võti paremasse tulevikku?

Arvamus, et parem haridus on kindlaim garantii paremaks tulevikuks, on nii üldaktsepteeritud, et vaevalt seda keegi vaidlustama hakkab. Kõik on nõus, et Eesti jõudmine rikaste riikide sekka nõuab aina paremat haridust tulevikus. Haridusteemadel võtsid möödunud valimiste eel sõna mitmed erakonnad, haridust reklaamitakse ka kui kullaga võrdväärset investeeringut. The New York Timesis julgeb nobelist Paul Krugman kõiges selles siiski kahelda. Mida Krugman väidab?

Kõigepalt, Krugmani hinnangul ei pea laialtlevinud arvamus, et kaasaegne tehnoloogia viib lihtsate, nn. mustatööde kadumisele ja hea haridusega töötajad on selged võitjad, lihtsalt paika:

More broadly, the idea that modern technology eliminates only menial jobs, that well-educated workers are clear winners, may dominate popular discussion, but it’s actually decades out of date.

Nagu näitab USA statistika, polegi sealset tööjõuturgu viimasel paaril kümnendil iseloomustanud üldine nõudluse kasv kõrgeltkvalifitseeritud tööjõu järele, vaid kasvanud on hoopis äärmused – madala- ja väga kõrgepalgaliste töötajate osakaal. Kõnekas on aga asjaolu, et madalapalgaliste tööde osakaal jätkab kasvu, väga kõrgepalgaliste töökohtade kasv on viimasel ajal aga selgelt aeglustunud.

Üleüldine usk, et tehnoloogia areng suurendab teadmustöö tähtsust, võib olla samuti põhjendamatu. Majandusteadlased David Autor, Frank Levy ja Richard Murnane on leidnud, et ohus on paljud senised klassikalised valgekraede tööd, mis on taandatavad teatavatele selgetele reeglitele. Selliseid töid saab arvutite abil automatiseerida ja need on seetõttu ohus. Ja vastupidi – kasvab nende tööde suhteline osakaal, mida ei saa automatiseerida ka tehnoloogia kiirel arengul – olgu nendeks siis veoautojuhid või sanitarid.

Trend on siin selge – paljud hästitasustatud ja head haridust nõudvad tööd võivad varsti minna arvutite kätte. Mõned juriidilise abi teenused ja arvutite abil saadavad meditsiinilised diagnoosid ongi juba reaalsus.

Ka globaliseerumine mõjutab aina enam valgekraesid. Kui seni kadusid odavamate tööjõukuludega riikidesse peamiselt tootmisega seotud tööd, siis arvutite ja telekommunikatsioonide areng on teinud võimalikuks klassikaliste valgekraede tööde tellimise üle maailma. Princetoni teadlased väidavad isegi, et kõrgepalgalised kõrgharitud töökohad on tunduvalt paremini “outsource-itavad”, kui lihtsamad madalapalgalised tööd.

Krugman lõpetab tõdemusega, et hea haridus ei pruugi enam tagada head töökohta – ja mida aeg edasi, seda vähem hea haridus head tööd garanteerib. Mõtlemise koht.

RSS 2.0 voog selle postituse kommentaaride jaoks. You can leave a response, or trackback from your own site.