Mida õppida ja kuidas leida töö?

EPL on teinud väga vajalikku tööd, tõstes fookusesse paljude (eriti noorte) inimeste probleemi leida haridusele vastav töökoht. Selle tuules on küsitud arvamusi ja soovitusi erinevatelt spetsialistidelt: karjäärinõustajatelt, õppejõududelt, analüütikutelt ja kellelt kõigilt veel. Mulle tundub, et kõiki neid arvamusi iseloomustab huvitav ühisosa:

Mitte keegi tegelikult ei tea, mida tuleks teha.

Oma peataolek peidetakse muidugi osavalt ära, tootes sõnavahuseid käibetõdesid või esitades püüdlikult raamatutarkust. Kardetavasti usuvad mõned austatud nõustajad ise tõsimeeli oma lahendustesse. Näiteks, et tööleidmise probleemid saavad lahendatud, kui Eestisse luua karjäärinõustamissüsteem, mis aitaks noortel aru saada, kes nad on, mis neid huvitab. Muidugi – tänapäeva noored on ju lollid ja aina lollimaks lähevad.

Niisiis, me ei tea lahendusi ja tundub, et häbeneme seda ka tunnistada.

Kuna tegemist on niivõrd paljude tahkudega probleemiga, siis mina ka täpselt ei tea, mida tuleks teha. Aga 20 aastat tagasi oleks San Fransisco ettevõtja Bryan Goldbergi poolt elu enese põhjal kirja pandud soovitused tööelu planeerimiseks mulle küll ära kulunud. Kuigi Ameerika tööturu põhjal kirjutatud, sobiks nõuanded üsna hästi ka meile. Natuke sai Goldbergi teksti siiski meie konteksti kohendatud.

Õppetund nr 1: Esimesena koondatakse vaht

2007. a. majanduskriis õpetas meile, et esimesena lendab tänavale igasugune jama (ingl. k. bullshit). Järelikult on parem õppida, kuidas teha midagi.

Ettevõtted, kes olid kriisis sunnitud tööjõudu kokku tõmbama, ei kipu ka paremate aegade saabudes enam palkama sama hulka inimesi. Vähema arvu inimestega hakkamasaamine on neile juba harjumuseks saanud. Ning esmajoones on kadunud need ametikohad, mis otseselt ei tekita käivet. Turundus, finants, juura.

Samal ajal on täitmata hulk töökohti, mis on seotud millegi tegemise või millegi ehitamisega. Siit nõuanne noortele: uurige välja, kuidas teha midagi. See võib tähendada töötamist oma kätega, aga ka õppimist, kuidas nende kätega arvutisse koodi toksida.

Siit jõuame järgmise õppetunnini…

Õppetund nr. 2: Ei, haridus ei ole kahjuks lahendus.

Meie haridussüsteemis on valesti ainult kaks asja – mida me õpetame ja kuidas me õpetame.

Kahju küll, aga me ei vaja veel suuremat hulka tüdrukuid, kellest saavad inglise või hispaania filoloogid. Ärijuhtimise kraadi väärtus on iga aastaga aina suurem küsimärk. Väga vähesed inimesed oskavad öelda, mida mõistab teha haldusjuhtimise lõpetanud inimene. Olukorra on kõige paremini kokku võtnud professor Roger Schank: Meie haridussüsteemis on valesti ainult kaks asja – mida me õpetame ja kuidas me õpetame.

Erinevalt hispaania fillidest on meil aga vaja tüdrukuid, kes mõistavad koodi kirjutada, sama palju, kui koodikirjutamise oskusega poisse. Poisid ei ole tüdrukutest targemad, pigem on neil rohkem probleeme asjade korraldamisega ning nad ei viitsi detailidele nii palju tähelepanu pöörata. Kui koodikirjutamise oskus on käpas, võib huvi hispaania keele vastu leida hoopis uue väljundi.

Õppetund nr. 3: Sinu vanemad ei mõista sinu maailma. Võimalik, et sa peaksid neid ignoreerima.

Muidugi tahavad sinu vanemad ja vanavanemad sulle parimat. Aga neil pole õrna ideedki sinu maailmast.

Nad kasvasid üles maailmas, mis oli nii uskumatult erinev sinu maailmast, et nad ilmselt lihtsalt ei mõista, kuidas asjad sinu jaoks on. Nad ei tea, miks tuleb kõvasti võidelda ühe tasustamata praktikakoha eest või miks see üldse oluline on. Nad ei tea, mida tähendab olukord, kui terved karjääriteed äkitselt kaovad või pole enam nii ihaldusväärsed. Nende ajal oli töö meditsiinis või juuras üheotsa pilet küllusesse. Ja ajalehed ka tegelikult palkasid inimesi.

Valdkonda, kus sa tegutsema hakkad, ei pruugi lähema kümne aasta jooksul veel isegi eksisteerida.

Sa võiksid hakata harjuma mõttega, et valdkonda, kus sa tegutsema hakkad, ei pruugi lähema kümne aasta jooksul veel isegi eksisteerida. Tänapäeval on iga noor inimene ühel või teisel viisil ettevõtja ning igaühel on oma unikaalne karjääritee, mida mööda edasi rühkida. Enam ei eksisteeri reegleid, kuidas tuleks oma karjääri kujundada. Paljud karjäärinõustajate soovitused lihtsalt ignoreerivad seda fakti.

Õppetund nr. 4. Ära muretse oma võrgustiku pärast. Muretse oma sõprade pärast.

Kui sul on edukad sõbrad, saad sa ise edukaks. Umbes nii lihtne see ongi. Kui suhtled hädapätakate seltskonnaga, võtad sa varsti üle nende suhtumise ega saavuta midagi. Sõltumata sellest, kui palju sa oma võrgustikku üles ehitad või ehita, palun kindlusta, et su sõbrad oleks ambitsioonikad ja kõvasti töötavad inimesed, keda sa imetled.

Mõne jaoks tähendab see, et on aeg oma gümnaasiumiaegsete sõprade ringist edasi liikuda. Teiste jaoks, et nende sõbrad on vanemad, kui nad ise. Mõned õpivad uusi oskusi, et saaks liituda mõne uue ringkonnaga.

Aga kui suhtled asjalike inimestega, ei pea sa muretsema võrgustiku pärast. Sinu sõbrad ongi sinu võrgustik. See töötab. See on töötanud loendamatu arv kordi. Sinu sõbrad viivad sind tippu või kisuvad mülkasse. Vahepealset ei ole. Seetõttu kindlusta, et nad tõmbaks sind ülespoole.

_____________
Samal teemal: Töö tulevik

RSS 2.0 voog selle postituse kommentaaride jaoks. You can leave a response, or trackback from your own site.