Miks gümnaasiumilõpetaja ei peaks minema EBSi

EBSi burgerid

EBSi burgerid

Käes on koolilõpetamise aeg. Loomulikult kaaluvad gümnaasiumilõpetajad, kus oma haridusteed jätkata. Ja loomulikult püüavad erinevad kõrgkoolid potentsiaalseid tudengeid just enda manu meelitada. Selleks korraldatakse infopäevi, kus selgitatakse, miks just meie kool on parim. Sedasama teeb ka EBS ja teeb seda seal, kus liigub sihtgrupp – gümnaasiumite juures. Ja ilmselt mitte päris mitte iga gümnaasiumi juures.

Aga viisi, kuidas EBS gümnaasiumilõpetajaid enda juurde meelitab, on nii paganama piinlik, häbi ja valus vaadata. Sest seda tehakse läbi kõnekate sümbolite ja see kõnetab sind sellisel viisil, et tahaks gümnasistidele läbiseedimiseks öelda paar mõtet.

1. Hamburger on üleilmselt tuntud rämpsu sümbol. See ei pruugi noorele inimesele kaugeltki pahasti maitseda, aga usutavasti teavad nemadki, et see pole tervisliku toidu etalon. Pigem pesueht toitumissaast, kui soovite. Teisisõnu väljendab EBS läbi hamburgeri tahtlikult või tahtmatult väga selgelt sõnumit, et nad ei pea äri tervislikku ehk eetilist poolt millekski. Kui raha tuleb, siis pole vahet, kust! Inimeste tervise arvelt – palun! Narkootikumid – kahjuks keelatud, aga kui oleks legaalne – miks mitte! Kinnisvarasahkerdused – soliidne ärimees sellega ju tegelebki! Iroonilisel moel õpetatakse EBS-is ärieetikat.

2. Hamburgeri teine, jõudukoguv sümboolne tähendus viitab manduvatele – mitte tingimata rahaliselt, vaid pigem moraalses mõttes manduvatele äridele, mida ühiskonnas aina vähem ja vähem aktsepteeritakse. Rämpstoit on nagu tubakas või kasiinod, mille kahjulikkusest tulenevalt surutakse sellist majandust karmide piirangutega maha. Teiste sõnadega – EBS koolitab teid tegutsemiseks manduvates majandusharudes. Sellistes, mida teie tööturule saabudes võibolla väga enam polegi. Kas soovite olla tööturul oskustega, mida keegi ei hinda?

Kokkuvõte: EBS ütleb teile otse, et nad ei ole ega soovi olla vastutustundlik, tulevikku suunatud õppeasutus. Sümbolite keeles saadetud sõnum mõjub.

RSS 2.0 voog selle postituse kommentaaride jaoks. You can leave a response, or trackback from your own site.

  • http://mehisparn@blogspot.com Mehis Pärn

    Kohati sinuga nõus. Aga kas sa ei ole siin astunud klassikalisse turundusämbrisse? Sinule ei peagi see burger meeldima, noorele seevastu meeldib. Ja mida rohkem sa kirud, seda rohkem tekitad sa huvi, millega tegelikult tegemist. Aga see selleks.

    EBS’i reklaam näeb vähemasti apetiitne välja. See mida paljud koolid kevadeti teles näitavad on suisa õudus! Aga karta on, et sääraseid koolikampaaniaid saab meie maal järjest tihemini näha.

    Kirjutasin sellest pikemalt ka siin: http://mehisparn.blogspot.com/2010/05/millest-koneleb-burger.html

  • veigo

    Mnjah. Ma ei üritanudki reklaami kui sellise kohta midagi arvata. Kui see töötab hiilgava turundusideena (milles ma väga veendunud pole), siis palun väga!

    Minu jaoks on küsimus hoopis selles, mida saadava haridusega peale hakata saab ja kas see hariduse pakkuja ka ise 3-4-5 aasta pärast elus juhtub olema. Nagu ma ütlesin, hamburger sümboliseerib rämpsharidust. Võibolla see on hetkel jube cool, aga kuidagi ei prognoosiks, et nõudlus eilse päeva hariduse järgi kasvaks.

    Võta viimase kahe aasta esmaspäevaste Financial Times’ide ärihariduse rubriik – sisuliselt kõik arvavad, et ärikoolid peaks radikaalselt muutuma. Ja neil ei ole valikut, sest raha osatähtsus väheneb ja äri sotsiaalse poole tähtsus tõuseb.

    Eesti ei jõua kunagi kuhugi, kui me tahame olla “hamburgeriketi omanikud”. See pole ju eesmärk, mille poole püüelda.

    Kuidas üht ärikooli peaks siis reklaamima? Ma ei tea.

  • helen

    kahjuks olen sattunud siia ehk liiga hilja aga tahtsin anda ka ülikooiastuja arvamuse sellest. ei oskagi öelda, miks arvatakse, et noortele selline odav reklaam kindlasti meeldima peaks? ei meeldinud kohe üldse. esiteks jättis see hamburger koolist juba odava ja mitte kuigi adekvaatse mulje ja teiseks.. peale kõrghariduse saamist pole minu elu eesmärk kohe kindlasti saada hamburgeri müüjaks, isegi putka omanikuks olemine on pigem halva maiguga kui midagi muud. kokkuvõtteks siis, et reklaam ei tõmmanud karvavõrdki kuigi neid ka minu gümnaasiumi igale nurgale paigutada oli püütud. ja eks meilegi on teada, et head asjad reklaami ei vaja, eriti veel sellist.