Miks juhtimist ei saa õpetada?

Russel AckoffWhartoni Ülikooli emeriitprofessor Russell Lincoln Ackoff (1919 – 2009) oli Ameerika organisatsiooniteoreetik ja konsultant. Teda loetakse süsteemse mõtlemise ja juhtimisteaduse üheks pioneeriks.

Muuhulgas iseloomustas Ackoffi väga skeptiline suhtumine juhtimises valitsevasse guru-kultusesse. Tema arvates mõjub igasuguste juhtimistarkade imetlemine halvasti inimeste enda mõtlemisele.

“Olles guru, toodad sa jüngreid ja doktriini. Kui sa oled guru jünger, aktsepteerid sa tema mõtteid ega sea neid kahtluse alla. Tema annab sulle ette nii küsimused kui vastused – ja see on mõtlemise lõpp. Enamik konsultante on gurud. Nad on “eksperdid”, mitte pedagoogid.

Ennast luges Ackoff pigem pedagoogiks. Tema arvates eristab pedagoogi ja konsultanti see, et probleemi korral saabub konsultant lahendusega ja proovib seda tekkinud olukorras rakendada, kuid pedagoog ei teeskle, et ta teab lahendust, vaid aitab asjaosalistel endal lahenduseni jõuda.

Ackoff (koos Herbert Addisoni ja Sally Bibboniga) koostas oma igapäevastele tähelepanekutele tuginedes juhtimisjuhtimisalaseid paradokse sisaldava kogumiku “Juhtimise f-seadused“. Sealt on pärit ka järgmised mõttetterad:

  • Mida ebakindlamad on juhid oma arvamuses, seda jõulisemalt nad seda kaitsevad.
  • Mida rohkem kulutavad juhid aega, et lahti saada millestki, mida nad ei soovi, seda vähem tõenäoliselt saavad nad seda, mida nad soovivad.
  • Mida ebaolulisem küsimus, seda rohkem kulutavad juhid selle arutamiseks aega.

Ackoffi karjääri algus oli aga seotud hoopis filosoofiaga. Oma filosoofilisi teadmisi on ta edukalt ära kasutanud ka oma juhtimist puudutavates töödes. Heaks näiteks on Ackoffi essee A Systemic View of Transformational Leadership, kus ta esteetikat appi võttes selgitab, miks juhtimist ei saa õpetada. Uurib esteetika ju muuhulgas loomise üldprintsiipe ja organisatsioonegi võib käsitleda kui vahendit millegi loomiseks. Terminoloogia seisukohast on oluline märkida, et Ackoff jaotab juhtimise kolmeks: administreerimine (administration), juhtimine (management) ja eestvedamine (leadership). Antud juhul peab Ackoff juhtimise all silmas leadershipi, kuna aga minu kõrvale kõlab sõna eestvedamine ebatäpne, ebaloomulik ja pingutatud (et mitte öelda konsultandilik), siis kasutasin leadershipi asemel ikkagi sõna juhtimine. Aga nüüd esteetika ja juhtimise juurde.

Esteetikast

Aristoteles

Platon

Kaks kuulsat Vana-Kreeka filosoofi, Platon ja Aristoteles, lähenesid kunstile küllalt erinevalt. Platoni arvates oli kunst ühiskonna stabiilsust lõhestavate muutuste allikas. Aristoteles nägi kunstis aga vahendit rahulolematuse vallapäästmiseks ja leevendamiseks, tagades seeläbi stabiilsuse ja rahulolu.

Need kaks esmapilgul vastandlikku vaatenurka tegelikult täiendavad üksteist, esindades ideaali poole püüdlemise kahte erinevat tahku. Kunsti inspireeriv jõud tekitab meis võimetuse rahulduda olemasoleva olukorraga ja suunab meid millegi parema poole püüdlema. Kunst on ühtaegu nii loomingulise aktiivsuse tulemus kui selle käivitaja. Kunst taasloob loojaid, pakkudes tasuks rahulolu liikumisel ideaalide poole. Aga kuidas on see kõik seotud juhtimisega?

Miks juhtimist ei saa õpetada?

Õpetamine, ja seetõttu ka kõik juhtimiskoolituse kursused, ei ole võimelised häid juhte tootma just täpselt sel põhjusel, et juhtimine on oma olemuselt eelkõike esteetiline tegevus. Parim, mida enamik ärikoole saab teha, on pakkuda vahendeid ja tehnikaid, mida saab loomingulises töös kasutada, kuid nad ei suuda toota loovust. Inimest võib õpetada joonistama, voolima, komponeerima ja kirjutama paremini, kui see oleks võimalik ilma õppimiseta, aga kedagi ei saa õpetada, kuidas seda teha seda loominguliselt tipptasemel.

Loovus tähendab lahendusi, mida ei oodatud.

Õpilasi on õpetatud otsima lahendusi, mida nende õpetajad ootavad – õpilaste edukus sellest ju sõltubki. Sama mõtteviis kandub üle ettevõtte juhtidele, kes probleemi kohates soovivad esmalt teada, missugust lahendust ootavad neist kõrgemal asuvad juhid. Selline lähenemine välistab igasuguse loovuse, kuna loovus tähendab sellise lahenduse pakkumist, mida ei oodatud. Seetõttu peaksid juhte panema tegutsema ideed, mitte teistele asetatud ootused. Oskused peavad tähendama mitte süsteemi nõuete järgimist, vaid süsteemist üle olemist.

_________________

Seotud postitused:
Meie eesmärk: toota suurepäraseid lambaid
Kas juhime talente või karjatame lambaid?

RSS 2.0 voog selle postituse kommentaaride jaoks. You can leave a response, or trackback from your own site.

  • Kaarel Krinal

    Päris huvitav lugemine. Kas siis juhiks ikkagi sünnitakse – juhtimine on looduselt kaasa saadud and? Võib-olla liiglihtsustav, ma lihtsalt pole tervet teksti lugenud. 

  •  Loomulik juhtimisvõimekus ilmselt on sündides kaasa antud, aga see ei tähenda üheselt siiski seda, et juhiks sünnitakse. Palju sõltub sellest, mida juhtimiseks pidada. On see organisatsiooni suunamine ja visiooni loomine või on see hoopis teiste aitamine? Või veel midagi kolmandat? Või on meie arusaam juhtidest üldse üle pingutatud? Antropoloogid on kindlaks teinud, et kunagistel küttidel-korilastel polnud juhte – veel enam, nende esilekerkimist takistati aktiivselt, sest ellujäämine sõltus kõigi vabatahtlikust koostööst.

    Antud juhul seab Ackoff minu meelest kahtluse alla juhtimises valdava lähenemise, kus juhtimine on komplekt õpitavaid tehnikaid-kompetentse-omadusi (a la “hea juhi 7 oskust”), küsides, kas organisatsioonid ei võiks olla ellu kutsutud näiteks maailma paremaks muutumise nimel (versus kasum/turuosa/…).

  • Kaarel Krinal

    Tänud, asi selge.