Palju meil juhte vaja on?

Tom Peters

Tom Petersi arvates toimib organisatsioon seda paremini, mida vähem on juhte.

Juhtimisguru Tom Petersi arvates on üheks oluliseks indikaatoriks, mille põhjal saab üsna adekvaatselt hinnata organisatsiooni toimivust, juhtide ja töötajate arvu suhe. Petersi hinnangul võiks hästitoimivas organisatsioonis eksisteerida üks juht iga 25 kuni 75 töötaja kohta. Veel paremates organisatsioonides on see suhe juba väiksem kui 1:100. Ja leidub ka organisatsioone, kus juhi positsioon traditsioonilises mõttes on üldse ära kaotatud. Sellisteks näideteks on tuntud arvutimängude arendaja Valve, sotsiaalset ajakirjandust propageeriv blogikeskkond Medium ja tomatitöötleja Morning Star.

Ministeeriumide arvates toimib organisatsioon seda paremini, mida rohkem on juhte.

Sattudes aga uurima meie ministeeriumide ja sihtasutuste kodulehtedel olevaid andmeid organisatsiooni struktuuride kohta, siis üsna tavaline pilt on, kui näeme ühte juhipositsiooni umbes kuue-seitsme töötaja kohta. Kuid pole just liiga keeruline leida ka selliseid näiteid, kus bürokraatia arvates vajavad ka üks või kaks töötajat endale kindlasti ülemust. Muidu asjad justkui ei toimiks ja töö jääks tegemata.

Sellistel organisatsioonistruktuuridel on oma põhjused ja ajalugu. Hierarhiliselt ülesehitatud organisatsioon, mida sai tükikesteks lahutada kindlalt piiritletud tööülesannete ja selgete ametijuhendite kaudu, oli stabiilsetes oludes võrdlemisi efektiivne viis asju korraldada. Vaatamata sellele, et ajad on muutunud, püsib usk organisatsiooni toimivuse radikaalsesse parandamisse struktuurikastikeste ümberpaigutamise teel endiselt kindlalt (vt. Directori 2013. a. juuninumbris ilmunud kolumni Igapäevane nõiakunst).

Kuid aina uued ja uued näited bürokraatiast ja hierarhiatest loobuvatest firmadest tõestavad, et arusaamad juhtimisest ning inimeste ja organisatsioonide töö korraldamisest on tegemas aeglast, kuid siiski tajutavat läbimurret. Ühest küljest on see adumine, et kiirelt muutuvas maailmas aitab edukusele kaasa paindlikkus ja kiire reageerimine, teiseks aitab kontroll oma töö üle kõvasti kasvatada motivatsiooni, kolmandaks on töötamine vähese või puuduva hierarhiaga lihtsalt lõbusam.

Aga ministeeriumides selline vaba, väheste juhtidega töökorraldus ju ei tööta, eks? Keegi peab ju eesmärke seadma, otsustama, kontrollima täitmist, viima ellu valitsuse poliitikat ja arengukavasid. Ja loomulikult ei tule selline asi kõne alla tootmisettevõttes, haiglas või koolis?

Harjudes nägema juhtimist ühel kindlal moel, oleme me pimedad alternatiivsete lähenemiste suhtes.

Selge see, et vaade töökorraldusele läbi täiesti teistsuguse prisma võib tunduda ehmatav, eriti esmapilgul. Kui oleme harjunud juhtimist ja töötegemist nägema mingil kindlal moel, siis on raske ette kujutada, et samade (või kaugelt paremate) tulemusteni võiks jõuda ka mõnel muul, alternatiivsel moel. Olles harjunud nägema lahendust hierarhias, selgelt määratud tööülesannetes ning veendunud vajaduses inimesi “juhtida”, ongi muid võimalusi keeruline tähele panna. Seetõttu tunduvadki teistsugused vaated juhtimisele meile kentsakate, kui mitte absurdsetena. Samas on see alati samamoodi olnud ja jääb ilmselt nii ka tulevikus, sest inimlikku kalduvust tulevikku vaadata tahavaatepeeglite abil on keeruline murda.

Uute ideede teekond naeruvääristamisest iseenesest mõistetavaks muutumiseni võtab paratamatult aega. Näiteks majandusnobelistist psühholoog Daniel Kahneman on märkinud, et suurem osa sellest, mida me tänasel päeval teame inimeste käitumise ja otsustamismustrite kohta, kõlas 30 aasta eest samuti üpriski ulmelisena. Kuid täna natuke targemana saame me ju valida, kas asuda kogunenud teadmisi ka praktikas rakendama või veedame ka järgmised kümnendid, unistades olukorrast, kus “inimesed teevad nii, nagu vaja”.

Kolumn ilmus ajakirja Director 2014. aasta detsembrinumbris.

RSS 2.0 voog selle postituse kommentaaride jaoks. You can leave a response, or trackback from your own site.

  • wips

    Riigiameti struktuurides mängib olulist rolli palgapoliitika. “Ülemustele” saab maksta “vastutuse” eest rohkem. Inimeste hügieenivajaduste rahuldamine lihtsalt nõuab loomingulist lähenemist kastikeste joonistamisel.

  • See on kahjuks väga asjakohane kommentaar.