Saame tuttavaks: otsustamispõhised faktid

Küsimus juhile: “Millele tuginevad Teie otsused?”
Juht: “Aga loomulikult faktidel põhinevale analüüsile!”

Tuleb tuttav ette? On ju juhtide seas üsna valdav arvamus, et nende organisatsioonis toimub otsustamine eelkõige faktide põhjal (ingl. k. evidence-based decision making) – seejures tajumata, et enamasti sünnivad faktid hoopis otsustamise põhjal (ingl. k. decision-based evidence making).

MIT Sloan Management Review avaldas artikli, kus esitletakse otsustamise kohta selliseid huvitavaid tähelepanekuid:

• Faktid ei ole otsustamise juures kaugeltki nii olulised, kui sugereerib meile seda ärikirjandus.
• Mitte kõikide otsuste juures ei kasutada fakte samal viisil. Fakte võidakse tekitada, et teha või toetada otsust.
• Juhid ei tohiks unustada, et töötajate poolt neile pakutavaid fakte mõjutab soov juhtidele meele järgi olla.

Niisiis – otsustamine on harva algoritmiline protsess, kus kõik käib päevast päeva ühte ja sama rada pidi. Kontekst mängib otsuste tegemisel väga olulist rolli. Lisaks sellele mõjutab otsustusprotsessi aina rohkem see, et asjaolud esinevad küllalt komplekssel kujul, nad muutuvad aina kiiremini ja üheselt selget taustinfot on keeruline koguda.

The problem with the flexible, contextual approach is that the role of evidence is unclear. In some cases, hard evidence is critical in determining a decision outcome. In other cases, evidence is merely symbolic; it is used to lend legitimacy to the decision and signal the rationality of the decision makers.

Samal teemal võib lugeda ka HBR-i blogist artiklit The Future of Decision Making: Less Intuition, More Evidence, kus usk statistika kõikvõimsusesse on märgatavalt tugevam kui MIT-i artiklis. Kui aga arvestada, mida arvavad otsustamise olemusest aju-uurijad (inimene ei otsusta ega lahenda probleeme teadlikult, vaid me saame oma otsustest teadlikuks hoopis peale ebateadliku protsessi toimumist), siis saab öelda, et tegelikkus otsuste tegemisel on veel hämmastavam kui seda pakutakse välja MITi artiklis. Loogilised põhjendused on kõigest selleks, et õigustada otsuseid, mida oleme juba teinud.