See tühine 1 protsent

Aastal 2010 seisis Dave Brailsford raske ülesande ees. Seni polnud ükski Briti jalgrattur võitnud profiratturite kõige mainekamat mitmepäevasõitu Tour de France. Kuid Brailsfordilt, kes oli äsja nimetatud Suurbritannia jalgratturite profitiimi Team Sky juhiks, just nimelt selle eesmärgi saavutamist oodatigi. Pole vist väga keeruline arvata, et selline ülesanne tundub parajalt kaelamurdev igale värskele tiimijuhile.

Jalgratta profimeeskonna juhiks saades valis Brailsford püstitatud eesmärgi saavutamiseks “jalgratta leiutamise” asemel pealtnäha justkui liigagi lihtsa lähenemise. Team Sky juht uskus, et soovitud eesmärgi suunas aitab liikuda kontseptsioon, mida ta nimetas “pisikeste võitude summeerimiseks”. Selle põhiidee oli radikaalsete muudatuste asemel parandada pisitasa kõike, aga seejuures kõikjal.

Pealtnäha polnudki Brailsfordi tegevus just liiga ambitsioonikas – ta soovis asju paremini teha vaid 1 protsendi jagu. Kuid siin oli peidus oma “aga”. See 1 protsent pidi nimelt hõlmama absoluutselt kõike, sest värske Team Sky pealik uskus, et kui parandada iga jalgrattasõiduga seotud elementi kasvõi 1 % võrra, annavad kõik need pisikesed sammud kokku liites märkimisväärse arengu.

Team Sky alustas muudatuste elluviimist suhteliselt ootuspäraste asjadega – nad kohendasid ratturite nädala treeningprogramme ja toitumist, jalgrattasadula ergonoomikat ja kummide kaalu. Kuid see oli vaid algus. Nad jätkasid pisemategi parandamisvõimaluste otsimist ka seal, mida ükski teine meeskond ei pidanud tähelepanu väärivaks. Näiteks pühendasid nad aega sellele, et leida just sellised padjad, mis aitasid rattureil kõige paremini välja puhata ja testisid erinevaid massažigeele, leidmaks nende hulgast kõige tõhusamat. Meeskond õpetas ratturitele isegi seda, kuidas on kõige parem käsi pesta, et vältida võimalikke nakkushaigusi. Nad tõepoolest otsisid seda 1 protsenti kõikjalt.

Brailford prognoosis, et kui neil õnnestub selline pisikeste parandamiste strateegia tulemuslikult ellu viia, võiks Team Sky heal juhul viie aasta pärast olla nii hea, et suudab võidelda Tour de France’i võidu pärast.

Brailfordi prognoos ei pidanud paika.

Team Sky võitis maineka Tour de France’i kolme aasta pärast, kui 2012. aastal sai Bradley Wigginsist esimene Briti jalgrattur, kes sellel velotuuril on triumfeerinud. Team Sky esines samal tuuril võidukalt ka 2013. aastal. Siis finišeeris esimesena Chris Froome.

Pisikeste paranduste strateegia ei hõlma üksnes jalgrattasporti.

Pisikeste paranduste strateegiat ei tasu siiski vaadelda üksnes rattaspordi kontekstis. Paljudes Briti ettevõtetes lähenetaksegi firma arengule üsna samasuguse loogikaga. Näiteks võivad sealsed firmajuhid täiesti tõsimeeli arutada selle üle, kuidas aastas kokku hoida mõni protsent elektrit. Meile võib radikaalsete muutuste ootuste taustal selline “ajaraiskamine” suhteliselt mõttetuna tunduda, sest tihti arvatakse, et vähem kui viieprotsendiline edasiminek aastas polegi justkui mingi muutus.

Samal ajal ei pruugi me tähele panna, et summeerides pealtnäha marginaalse kasvu näiteks viie aasta peale, võib sellest tühisest ühe- või paariprotsendilisest muutusest aastas saada päris hämmastav areng. Tasub arvutamist, mis tulemuse annab näiteks iga-aastane 3-protsendiline kasv mingis valdkonnas kümne aasta peale kokku.

Vahest peakski me kõigi nende pidevate suurte muutuste ja radikaalsete reformide ootuse kõrval vahelduseks tegelema ka nende näiliselt tühiste, kuid võimalik, et pikemas perspektiivis hoopis tulemuslikumate pisiasjadega? Kas see ka õnnestub, on muidugi iseasi, sest viimasel juhtimiskoolitusel kuuldud uus imenipp kiire edu saavutadamiseks ei anna ju asu. Võib arvata, et Dave Brailsford kukuks läbi igal Eesti tippjuhi otsingukonkursil, sest tal pole ette näidata mitte ühtegi arvestatavat juhtimisideed, vaid ainult soov nikerdada mingite pisiasjadega.

Kolumn ilmus ajakirja Director 2015. aasta veebruarinumbris.

RSS 2.0 voog selle postituse kommentaaride jaoks. You can leave a response, or trackback from your own site.