Teadmusjuhtimise kolm põlvkonda

Patti Anklami blogis sattusin huvitava raamistiku peale, mis illustreerib teadmusjuhtimise arengut. Kuigi piirid tabelis toodud eri põlvkondade vahel on paratamatult natuke kunstlikud, peegeldab see kokkuvõttes siiski päris hästi, kuidas tulenevalt ümbritseva keskkonna ja organisatsioonide arengust tulenevalt on ka teadmusjuhtimise fookused muutunud.

Teadmusjuhtimise 3 põlvkonda

Samas leiab suurem osa teadmusjuhtimist puudutavat diskussiooni aset erinevate koostööd võimaldavate tehnoloogiate ümber. Eitamata erinevate tehnoloogiate pakutavaid tohutuid võimalusi, olen ma jätkuvalt (või pigem isegi süvenevalt) skeptiline nende rakendamise suhtes organisatsiooni tasandil. Elu näitab, et mitte ükski tehnoloogia ei aita, kui organisatsioon elab endiselt klassikaliste juhtimisprintsiipide põhimõttel.

Natuke samasse teemasse läheb ka erinevates blogides jõudu koguv diskussion traditsiooniliste konverentsiformaatide ammendumisest. Ühesuunaline ja pigem passiivse iseloomuga voog (lavalt saali) mõjub arhailisena ajastul, kus lisaväärtus sünnib eelkõige mitmesuunalisest ja ettearvamatust mõttevahetusest.

RSS 2.0 voog selle postituse kommentaaride jaoks. You can leave a response, or trackback from your own site.