TED konverentsid – kas üheselt hea?

This is bullshit.

Why should you be sitting there listening to me? To paraphrase Dan Gillmor, you know more than I do. Will Richardson should be up here instead of me. And to paraphrase Jay Rosen, you should be the people formerly known as the audience.

But right now, you’re the audience and I’m lecturing.

That’s bullshit.

What does this remind of us of? The classroom, of course, and the entire structure of an educational system built for the industrial age, turning out students all the same, convincing them that there is one right answer — and that answer springs from the lecturn. If they veer from it they’re wrong; they fail.

Nii alustas 2010. aastal TEDxNYED-il oma kõnet raamatu What Would Google Do? autor Jeff Jarvis (kõne tasub Jarvise blogis lugemist täies mahus! Või vaata seda siit.).

TED-i (Technology, Entertainment, and Design) kandev idee on ju suurepärane: pakkuda auditooriumile (vt. veelkord Jarvise arvamust!) võimalust kuulata tarku inimesi esitlemas ideid oma valdkonnast. Et kõned on suhteliselt lühikesed (16 minuti kanti), ei nõua see kuulajatelt ka liiga suurt ajalist investeeringut. Pealegi on TED-i kõned tavaliselt päris nauditavad, parimad neist aga lihtsalt suurepärased. Mitmed neist leiab ka siit blogist.

Ometi võib internetis leida aina rohkem kirjutisi, mis sisaldavad endas parajat annust rahulolematust TED-iga. Miks ja millega ei olda rahul?

7500 dollarit, palun!

Tavaliselt tekitab mõõdukat rahulolematust TED-i osavõtutasu. Kes soovib näiteks TED2013-l osaleda, peab olema valmis lauale laduma 7500 dollarit. “Pole paha!”, nagu ütleks meie oma klassik (kes küll on oma viljakaima esinemisperioodi vist lõpetanud). Selle vastuargument on sama traditsiooniline – TED-i kõned on ju videona kõigile tasuta kättesaadavad. Parimaid neist on vaadatud üle miljoni korra. Ken Robinsoni kõnet sellest, kuidas kool loovust hävitab, lausa 9,1 miljonit korda.

Igaüks püüab olla Steve Jobs

Nii mõnedki on jõudnud järeldusele, et TED ei koondagi enam nutikaid inimesi, vaid pigem neid, kes püüavad iga hinna eest nutikad näida. On ju TED suurepärane koht kuulsuse kogumiseks – ja seda võimalust ei jäeta kasutamata. Päris hästi on see kokku võetud Nathan Jurgensoni essees samuti ideede levitamisega tegelevas internetiruumis The New Inquiry:

At TED, “everyone is Steve Jobs” and every idea is treated like an iPad. The conferences have come to resemble religious meetings and the TED talks techno-spiritual sermons, pushing an evangelical, cultish attitude toward “the new ideas that will change the world.” Everything becomes “magical” and “inspirational.” In just the top-ten most-viewed TED talks, we get the messages of “inspiration,” “astonishment,” “insight,” “mathmagic” and the “thrilling potential of SixthSense technology”! The ideas most popular are those that pander to a metaphysical, magical portrayal of the role of technology in the world.

TED attempts to present itself as fresh, cutting edge, and outside the box but often fails to deliver. It’s become the Urban Outfitters of the ideas world, finding “cool” concepts suitable for being packaged and sold to the masses, thereby extinguishing the “cool” in the process. Cutting-edge ideas not carrying the Apple-esque branding are difficult to find.

Evangelism häirib

Nii mõnelegi USA taustaga arvajale meenutavad TED-i kõned väga kõikvõimalikke religioosseid konverentse. Ateistlikel eestlastel samalaadseid kogemusi ilmselt siiski napib.

Välja tuuakse ka seda, et enamik “suuri ideid”, mis peaks “maailma inspireerima” ja “muutusi esile kutsuma”, maskeerivad tegelikult tavalist kapitalistlikku müügitööd, pugedes progressi ja muutuse narratiivi taha.

Seal pole midagi uut – ja uurimistöö on halvasti tehtud

Quiet Riot Girl:

I am not a techy so I am unable to judge the more technical content of TED talks. I am an ‘expert’ in gender though. And the speeches I have seen about men, women and gender have been nothing new. They seem to re-hash very common ideas and perspectives, but just with the added ‘Steve Jobs’ effect as if appearance is everything. I come from an academic background, so when I hear people spouting their own individual ‘ideas’ about gender, I want to ask them who they have read, what research they are referencing? Genuinely original theories in gender are very rare. But you can be sure they have been informed by existing theory. So I don’t trust these talks that don’t situate themselves in research and writing and reading.

Nagu ükski asi pole lõpuni must või lõpuni valge, ei ole ka TED selgelt hea või halb. Usutavasti on TED-is head poolt oluliselt rohkem. Kuid nagu kõik areneb, peavad arenema ka viisid, kuidas ideid jagatakse. Ühesuunaline infovoog pole selleks kindlasti samatõhus, kui mitmepoolne dialoog. Meelelahutuseks küll, aga ideed levivad paremini siis, kui tekib mõttevahetus. Mis ei tähenda, et Tallinna ja Tartu TEDx-dele ei tasuks minna. Tasub ikka! Lõpetuseks TED2012 Remix, millel on pop-loona kõvasti potentsiaali:

______
Samal teemal:
Lugude rääkimine kahel erineval moel.
Kuidas levitada sõnumit?

RSS 2.0 voog selle postituse kommentaaride jaoks. You can leave a response, or trackback from your own site.