Teil lobisemise eest palka ei maksta? Aga võiks

lobisemas

Niisama lobisemist peetakse tihti kasutuks ajaraiskamiseks, eriti kui hiljuti on osaletud mõnel sellisel koolitusel, kus jagati õpetussõnu kadude ja raiskamise vähendamisest. Sest mis see lobisemine ju muud on, kui tegevus, mis tuleb tööaja arvelt ehk siis puhas raiskamine.

Kuid võib osutuda, et reaalsuses on asjad üsna vastupidised. Seda, et suitsu- või kööginurgas kipub informatsioon paremini liikuma, teavad kõik ilmselt ka ilma igasuguste teaduslike katseteta, kuid mitteformaalse suhtluse ja töö tulemuslikuse seos on tõestust leidnud ka teaduslike uuringutega. Maailma üks tuntumaid andmehulkade uurijaid Alex Pentland MIT Inimdünaamika Laborist on oma uuringute põhjal jõudnud järeldusele, et üheks kõige tähtsamaks teguriks, mille põhjal on võimalik ennustada gruppide ja grupitegevuste edukust, on inimestevahelise sotsiaalse suhtluse kvantiteet. Seejuures on oluline justnimelt suhtluse hulk, mitte niivõrd selle sisu või kvaliteet.

Inimeste omavaheline suhtlemine aitab kujundada grupitegevuste dünaamikat.

Pentlandi uuringute järeldused teeb veelgi huvitamaks asjaolu, et inimestevaheline vaba ja vahetu suhtlus on ühtviisi kasutoov organisatsiooni kõikidel tasanditel ja seda sõltumata töö iseloomust. See tähendab, et teadmusmahuka- ja loovtöö kõrval on inimeste suhtlemine ja infovahetus samamoodi tähtis ka rutiinsete, ettemääratud algoritmiga tööde puhul, aidates kujundada grupitegevuste dünaamikat, mis omakorda on õppimise ja käitumise muutumise taganttõukajaks.

Pentlandi uuring sai alguse tähelepanekust, et sarnastel tegevusaladel tegutsevate sarnaste meeskondade tulemused võivad millegipärast kordades erineda. Seda fenomeni hakati uurima kõikvõimalike erinevate mõõdikute ja kriteeriumide kaudu, kuid ükski neist ei pakkunud teadlastele vettpidavat seletust. Tundus, et meeskonnatöö ongi pigem kunst või juhus, kui teadus. Kuid mingil hetkel märgati, et hästitöötavate meeskondade puhul võib tegevuste taustal eristada mingit suminat. Kahtlustades, et see võib olla midagi enamat, kui lihtsalt sumin, otsustati asja põhjalikumalt vaadata.

Inimeste omavahelise suhtlemise aktiivsusel on rahaline mõõde.

Uurimiseks valiti väga erineva tööiseloomuga gruppe. Muuhulgas vaadeldi näiteks pangatellereid, haigla- ja kõnekeskuste töötajaid. Katsealuste meeskondade liikmetele kinnitati elektroonilised kiibid, mis kogusid andmeid inimeste suhtlemist iseloomustavate parameetrite kohta, nagu hääletoon, kellega kui palju suheldi jmt. Kogutud andmeid analüüsima hakates selgus, et just inimeste omavahelise suhtlemise aktiivsus väljaspool formaalseid koosolekuid määrab ära, miks sama tööd tegevate meeskondade tulemuslikkus võib märkimisväärselt erineda – rahasse ümberarvestatuna tervelt kolmandiku võrra.

Pentland uuris ka seda, mida toovad kaasa esmapilgul triviaalsed muudatused inimestevahelise suhtlemise soodustamiseks. Näiteks võimaldati inimestel eraldi kohvipauside asemel teha see teistega koos samaaegselt. Teisel juhul tehti tehti suuremaks lauad, et ühe laua äärde mahuks koos einestama rohkem inimesi. Mõlemal puhul täheldati märgatavat meeskonnatöö paranemist, mida oli võimalik ümber arvutada rahalisse tulemisse.

Loomulikult pole Pentland ainus, keda suhtlemine ja mitteformaalsed võrgustikud huvitanud on. Kuid tema ja mitmete teiste uurimisrühmade järeldused on üsna sarnased: minimaalsete või olematute investeeringutega on võimalik organisatsiooni toimimist märkimisväärselt parandada – tuleb vaid soodustada inimestevahelist vaba suhtlemist ja mõttevahetust. Muuhulgas on märgatud, et mõnusas pingevabas õhkkonnas vähenevad eri inimeste tööviljakuse vahelised vahed ja inimeste erinevaid tugevusi-kompetentse kasutatakse paremini ära. Terve mõistusega võttes teame me ju niigi, et kommunikatsioon on see liim, mis hoiab muid tegevusi koos, kuid keskendudes efektiivsusele, oleme selle mõju vist ilmselgelt alahinnanud.

Kolumn ilmus ajakirja Director 2014. aasta juulinumbris.

Foto: lma.ca

RSS 2.0 voog selle postituse kommentaaride jaoks. You can leave a response, or trackback from your own site.