Usalduse väärtusest ehk väärt investeerimisidee

usaldus

Mis mõjutab inimese heaolutunnet kõige rohkem? Just sellele küsimusele on John Helliwell Briti Columbia Ülikoolist otsinud vastust juba rohkem kui 10 aastat. Nende aastate jooksul on ta läbi töötanud ligi 30000 USA-s ja Kanadas kogutud küsimustikku. Kogutud andmeid analüüsides on teadlane leidnud, et see polegi ei raha ega haridus, mis aitab kõige rohkem kaasta inimeste kõrgele õnnetundele. Helliwelli väitel on kõige olulisemaks meie heaolutunnet mõjutavaks teguriks hoopis töökohal valitsev usalduslik õhkkond. Ja seda sõltumata inimeste geograafilisest asukohast.

Loomulikult pole usalduse tase ainus tegur, mis inimeste rahulolu mõjutab. Kuid Helliwelli uuringud toovad välja, et võrreldes teiste töörahulolu mõjutavate komponentidega (nagu töötasu, autonoomia jne) on usaldusel samuti üllatavalt kõrge rahaline väärtus. Kui kõrge? Eeldusel, et palgatase võimaldab vähemalt normaalset äraelamist, on töötajad valmis nõustuma tervelt kolmandiku võrra madalama palgaga, kui selle saaks vahetada kolmandiku võrra kõrgema usalduse vastu juhtide suhtes. See võib kõlada uskumatuna ja Eesti palkade kontekstis paljudele isegi naeruväärne, kuid vaadakem natuke selle väite tagamaid.

Uuringud on muuhulgas välja toonud, et kui töökohal valitseb kõrge usalduse tase, siis viib see lähemate ja sügavamate suheteni töökaaslastega ka väljaspool tööaega. See omakorda aitab kaasa koostööle ja tugevamate kogukondade tekkele, suurendades muuhulgas usaldust naabrite ja isegi korrakaitseorganite vastu. Seega, töökohal valitsev usalduslik õhkkond ei mõjuta mitte ainult inimeste rahulolu tööga, vaid tõstab üldist rahulolu eluga tervikuna ja seda tervelt viiendiku võrra.

3/4 töötajatest ei usub, et juhid ei tunne nende vastu huvi või on see huvi ebasiiras.

Samas toovad mitmed uuringud välja, et paljude töötajate arvates ei räägi nende juhid tõtt, hoolitsedes eelkõige isiklike huvide eest ega tunne nende kui inimese vastu siirast huvi. Sellist seisukohta jagab keskmiselt 3/4 töötajatest, kuid eriti on selline arvamus levinud finantsteenuste sektoris.

Kui inimesed ei usalda oma juhte, ei ole nad valmis võtma riske ning jagavad informatsiooni valikuliselt. See tähendab vastuseisu uutele ideedele ja innovatsioonile. Töökohal valitsev õhkkond tekitab konflikte ja stressi, mille tagajärjel kannatab tootlikkus. Sellises olukorras usalduse taseme kasvatamine kasvõi 10 protsendi võrra võib teha aga imet. Selle mõju inimeste üldisele rahulolule eluga võib olla samaväärne 40-protsendilise palgatõusuga. Ma ei oska seda muudmoodi nimetada, kui väga hea tasuvusega investeering.

Kolumn ilmus ajakirja Director 2014. a. jaanuarinumbris.

RSS 2.0 voog selle postituse kommentaaride jaoks. You can leave a response, or trackback from your own site.