Mõnusad vastused ja ebamugavad küsimused

Miks me käime kõikvõimalikel juhtimisalastel koolitustel? Rumal küsimus? Vastus peaks olema iseenesestmõistetav: eks ikka selleks, et arendada organisatsiooni võimekust ja “saada paremaks juhiks” (mida iganes see siis ka ei tähenda).

Kui asja sisu natuke lähemalt vaatama hakata, siis näeme, et enamik juhtimiskoolitusi tegelevad sellega, et jagada kätte “õiged” vastused (sama kehtib ärikoolide kohta). Soovid olla edukas või lahendada teatavaid sorti probleeme – tee seda, teist ja kolmandat, siin on metoodikad. Ebaõnnestusid? Järelikult rakendasid metoodikat valesti. Või sattusid vale metoodika otsa.

Aga probleemid millegipärast ei kao. Probleemid vahetavad vaid asukohta ja iseloomu, kuid me kaldume seda vaatama kui arengut. Otsides õigeid vastuseid, pühendame kogu energia sellele, et mõelda, kuidas asjad peaksid olema. Proovides õige vastuse abiga nurki sirgeks lõigata, unustame küsida, miks asjad on nii, nagu nad on.

Kuid mitte ainult.

Me kaldume probleeme lahendama nagu ristsõnu, kus saab olla ainult üks vastus. Vahel kaks. Tänav kahe tähega? Teadagi – ao või oa.

Aga tihti ei esita me küsimusi hoopis seetõttu, et küsimused kipuvad olema ebamugavad. Vahel isegi väga ebamugavad. Tunda end ebamugalt või panna kedagi ebamugavalt tundma on… ebamugav – ja seda parema meelega ju väldiks. Küsimust “Miks me seda üldse teeme?” võib keegi võtta vägagi isiklikult ja seda… pole vaja. Proovime parem leida viise, kuidas asju paremini teha. Üks meeskonnakoolitus, palun!

Koondades oma tähelepanu sellele, “kuidas paremini teha”, unustame me, et lahendused, mida leiame ja tulemused, mida saavutame, on suurel määral kinni sellest, missugusi küsimusi me esitame. Õige küsimusepüstitus on pool teed uue võimaluse avastamiseni.

Küsimata küsimus on kui avamata uks. Kui need küsimused ainult nii ebamugavad poleks!

 

RSS 2.0 voog selle postituse kommentaaride jaoks. You can leave a response, or trackback from your own site.